Väitlusseltsi kolumn: «Foorumi» debatist jäi mulje, et esimesena petsid IRL ja SDE (4)

Herman Kelomees
, Eesti Väitlusseltsi tegevjuht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ETV «Foorum». Vasakult: Taavi Rõivas (Reformierakond), Jevgeni Ossinovski (SDE), Margus Tsahkna (IRL) ja Jüri Ratas (Keskerakond)
ETV «Foorum». Vasakult: Taavi Rõivas (Reformierakond), Jevgeni Ossinovski (SDE), Margus Tsahkna (IRL) ja Jüri Ratas (Keskerakond) Foto: Ekraanitõmmis

Eilne «Foorum» ei olnud teab mis sisuline. Rohkem keskenduti sellele, kes kelle selja taga uusi koalitsioonipartnereid leida proovis. Korra kõlas ka küsimus: «Kes pettis esimesena?». Eesti arengu seisukohalt on see ebaoluline, aga vaatame siis ka selle osa debatist korra üle, kirjutab Herman Kelomees väitlusseltsi kolumnis.

Meedias on SDE ja IRL süüdistanud Reformierakonda Keskerakonnaga koalitsiooni otsimises, Reformierakond selles omakorda seniseid partnereid. Rõivas küsib Rataselt otse, kes tuli esimesena, aga saab väga umbmäärase vastuse. Ossinovski on valmis nimetama nimesid, kes Reformierakonnast Keskerakonnal kosjas käisid ning viitab ka Kallase-Savisaare diilile presidendivalimiste käigus.

Peagi tuleb Ossinovski jutust välja, et konsultatsioonid on alanud ikkagi kohe pärast presidendivalimisi. Jääb mulje, et esimesena petsid IRL ja SDE. Igatahes, jutt sellest, et SDE ja IRLi lähenemine Keskerakonnale olevat ajendatud Reformierakonna lähenemisest Keskerakonnale, ei paista olevat siiras. Aga lõpuks, mis vahet seal on.

Väsinud Rõivas

Taavi Rõivas on saate alguseks teinud läbi umbusaldushääletuse, andnud poolteist tundi varem otseintervjuu Pealtnägijale ning ehk ka eelmisel ööl USA presidendivalimisi vaadanud. Ta tundub olevat vähe puhanud. Seda on näha juba siis, kui ta lausub puterdades tervitussõnad saatejuht Andres Kuusele. Ka hiljem reedab mõni tema sõnavõtt väsimust: «Ma nüüd ei julge nimetada, ehk kogemata ajan sassi, et kes teist seda merenduse-juttu rääkis, igatahes keegi rääkis.» Hiljem ei mäleta ta seda, kas ja kui siis kes rääkis sellest, et eelarve ei pea ilmtingimata tasakaalus olema.

Oma helgematel hetkedel küsib Rõivas põhjendusi valitsuskoalitsiooni lõpetamise kohta: «Öelge mulle üks idee, mis on jäänud Reformierakonna vastuseisu tõttu tegemata.» Kuigi Rõivas küsib sama küsimuse erinevas sõnastuses ka teist korda, ei saa ta vastust. See on valitsuse ennetähtaegse lõpetamise argumenteerimisel tähtis küsimus ning sellele sisulise vastuse mitteandmine Ossinovskile ja Tsahknale plusspunkte ei too.

Pigem rõhutatakse seda, et Reformierakond on väga pikalt valitsuses olnud ning et Reformierakond on ise olnud peamine partnerite väljavahetaja Eesti poliitika viimase 17 aasta jooksul. Rõivas aitab Reformierakonnast tüdimise argumendile kaasa lausega «Uskuge mind, kui meie oleks neid (läbirääkimisi uue koalitsiooni moodustamiseks) pidanud, oleks me pidanud neid tulemuslikult.» See valab õli tulle, sest üks peamisi põhjuseid Reformierakonna kritiseerimiseks on olnud ülbus.

Sõnavõttude taustal kuuleb palju ohkamist ja itsitamist, mis ei jäta kuigi sümpaatset muljet. Noorematest meestest suudab Ratas olla selle osas teistest riigimehelikum, aga ka diplomaatilisem, nagu viitab Ossinovski. Vabaerakonna ja EKRE esimeeste kohta märkis üks säutsuja tabavalt: «Aa, Herkel ja Helme on tänased ekspredid.» Nad tundusid tõesti üsna eemal olevat, aga see juhtub paratamatult, kui proovida tunni pikkusesse saatesse kuus väitlejat panna.

Märksõnad ja lööklaused

Argumenteerimise asemel on saates osalejatele olulisemad erinevad märksõnad ja lööklaused, mida on nädala jooksul mujalgi meedias palju näha olnud:

  1. Seisak. Rõivas väidab, et seisaku-narratiiv on otsitud. Uute koalitsioonipartnerite poolt jääb väga palju puudu seisaku olemasolu poolt argumenteerimisest, liiga palju loodetakse sellele, et vaataja peab Reformierakonna väljavahetamist väärtuseks iseeneses. Nõudlikumale argumenteerituse hindajale ei pakuta midagi. Alles Andres Herkel Vabaerakonnast ütleb saate lõpupoole, et majanduskasv on nigel. SDE ja IRL peaksid praeguses olukorras tooma välja konkreetseid tegureid selles, mida Reformierakond valitsuses vastupidiselt IRLi ja SDE soovidele teinud või tegemata jätnud on.
  2. Ülesaamine. Rõivase monoloogitsemine ja vahelesegamine näis Tsahknat siiralt häirivat. Võimalik, et väljendi «Taavi, saa üle!» kasutamist plaanis ta juba enne saadet, sest hetkel, kui ta seda kasutas, ei läinud see kõige paremini konteksi.
  3. Vasakpööre. Reformierakonna poolt viimasel nädalal ohtralt kasutatud mõiste, mille hirmutamisvahendina kasutamise efektiivsuses võivad nad Eesti ajaloost tulenevatel põhjustel kindel olla. Tsahkna ütleb, et astmelist tulumaksu ei tule. Saame näha, kas see väide põhineb reaalsel kokkuleppel või polnud ta selleks küsimuseks millegipärast valmis ning vastas instinkti põhjal.

Tundub imelik, et IRLi 14 kohta riigikogus võrrelduna astmelist tulumaksu pooldavate SDE ja Keskerakonnaga (42 kohta kahepeale) võimaldab IRLil oma tahtmise saada. Kui Ratas ja Ossinovski räägivad üldisemalt, miks vasakpoolsus ei pea automaatselt halb olema, siis Tsahkna toob konkreetse näite raudtee taasriigistamisest Ansipi valitsuse ajal ning näitab sellega Reformierakonda silmakirjalikuna.

  1. Isamaa. Tsahkna saab küsimuse IRLi näo kohta Keskerakonna valitsuses. Ta viitab Laari avaldusele, mis väidab, et IRL ei peaks leppima ei astmelise tulumaksuga ega ka mitte lepinguga Ühtse Venemaaga. Laar kirjutas ühemõtteliselt, et koalitsiooni erakonnaga, kellel on Ühtse Venemaaga selline leping, ei tohiks minna.

Tsahkna olevat Laariga sellest teemast rääkinud ning praegu jääb lauale see, et ei tohiks olla «toimiv leping». See eeldatavasti tähendab, et lepingut ei pea tühistama, aga ei tohi ka seda jõustada. Ratase sõnul nii jääb, kuni Venemaa on selline, nagu ta täna on. Kuusk küsib Tsahknalt jah-ei vastust küsimusele, kas sahtlis vedelev leping on okei, ent ei saa seda. Otsemini saab rääkida Mart Helme, kes põhjendab ära, et Tallinnas on 40% valijaskonnast venekeelsed ning suur osa neist ei vaataks lepingu lõpetamisele hästi.

Sisulistest teemadest ei räägita saates üldse või räägitakse neist kõige pinnapealsemas võimalikus vormis, nimetades teema ning öeldes, et see teema on tähtis. Saate vaatajale ei ole sellest Eesti tulevikusuuna teada saamisel mitte mingit abi ning tegelikult tahaks kanalit vahetada, aga Meistrite Liigat sel nädalal polnud.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles