Põllumehed uuele valitsusliidule: üleminekutoetusi tuleks maksta täies mahus

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tühjaksjäänud Müüriku piimafarm. Ministri sõnul ei vasta konkurentsivõime seisukohalt tõele väide, et üks sent väljamaksmata üleminekutoetust piima kilo kohta süvendab eestlaste konkurentsi või nõrgestab konkurentsieeliseid.
Tühjaksjäänud Müüriku piimafarm. Ministri sõnul ei vasta konkurentsivõime seisukohalt tõele väide, et üks sent väljamaksmata üleminekutoetust piima kilo kohta süvendab eestlaste konkurentsi või nõrgestab konkurentsieeliseid. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Põllumeeste keskliit, Talupidajate keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pöördusid täna ühiselt jätkuvate valitsuskõneluste eel Keskerakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poole. Pöördumises leitakse, et aastatel 2017-2020 tuleks Eesti põllumajandustootjatele maksta üleminekutoetusi täies mahus.

Maaettevõtjate ühises pöördumises avaldatakse lootust, et loodav valitsuskoalitsioon suudab astuda tõhusaid samme Eesti põllumajandus- ja toidusektori ning maaelu arendamiseks.

Põllumajandusmaa ja mets on oluline ressurss, mille kasutamine annab riigile võimaluse majanduskasvu soodustamiseks, riigieelarve tulude suurendamiseks, ekspordi arendamiseks ja töökohtade kindlustamiseks maapiirkondades, märgitakse teates.

«Nii maaelu-, toidu- kui biomajanduse valdkondade arendamine vajab pikaajalist, terviklikku ja strateegilist lähenemist. Aastatel 2017-2020 tuleks Eesti põllumajandustootjatele maksta üleminekutoetusi täies mahus, et kindlustada põllumajandusettevõtetele ja taludele võrdsemad konkurentsitingimused ja leevendada põllumajandussektori kriisi mõjusid,» rõhutatakse erakondadele saadetud pöördumises. 

Toidu maksustamine pole lahendus

Maaettevõtjate hinnangul tuleks eelolevatel aastatel suurt tähelepanu pöörata kriisi tõttu kannatanud sea- ja veisekasvatuse potentsiaali taastamisele ja hoidmisele läbi tõuaretuse toetamise. Kriisi leevendamiseks tuleks tagada erakorralise kohanemistoetuse võimalikult kiire maksmine maksimaalses lubatud mahus.

«Samas peame olema valmis järgmisteks turukriisideks ja looma tõhusad riskijuhtimise meetmed, seejuures on oluline seni topanud äriühingu loomine Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde,» leiavad liidud.

Toidusektori arendamisel on liitude teatel oluline hõlmata laiapõhjaliselt põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine ja müük nii sise- kui välisturgudel. Teha tuleb jõupingutusi toiduainete tarneahela parema toimimise tagamiseks, sh ebaausate kauplemistavade ohjamine, ühistegevuse toetamine, väiksemate talude turupositsiooni parandamine, konkurentsiõiguse ajakohastamine.

Pöördumises rõhutatakse, et toidu maksustamine pole lahenduseks tervisliku toitumise edendamisel ja võib halvendada vähekindlustatud elanike jaoks toidu kättesaadavust. 

Pöördumisele alla kirjutanud taluliidu, põllumeeste keskliidu ja põllumajandus-kaubanduskoja juhid märgivad, et Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti arendamine eraldiseisvate asutustena tagaks sihtgrupi tõhusa ning selgelt suunitletud toetamise ja vajalike teenuste kättesaadavuse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles