Pressinõukogu arutas Urve Palo kaebust Postimehes 9. mail 2016 ilmunud artikli „Kes rääkis mida Tallinna Sadama uurimiskomisjonile?“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.
Postimees rikkus head ajakirjandustava
14. november 2016, 12:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artiklis on juttu Tallinna Sadama uurimiskomisjonis räägitust. Artikkel vahendab endiste ministrite ja Tallinna Sadama nõukogu liikmete ütlusi, teiste seas ka Urve Palo oma.
Urve Palo kaebas Pressinõukogule, et artiklis on esitatud faktina asjaolu, et tema kui asjaosaline on keeldunud ütlemast, kas kapo on soovitanud Tallinna Sadama juhatus tagasi valida või uute kuritegude ärahoidmiseks välja vahetada. Urve Palo kinnitusel on tegemist ebaõige faktiga, sest seda küsimust ei ole talle kunagi esitatud. Kaebaja ei ole rahul, et talle ei antud võimalust artiklis olevat väidet kommenteerida.
Postimees vastas Pressinõukogule, et tegelikkuses keeldusid ajakirjaniku poolt konkreetsele küsimusele vastamast Remo Holsmer ja kaitsepolitsei, tuues ettekäändeks riigisaladuse. Urve Palo ei vastanud lehe väitel telefonikõnedele. Postimees märkis, et artiklis ei ole öeldud, et Urve Palo keeldus küsimusele vastamast. Leht lisas, et kaebaja ei ole seoses selle artikliga võtnud toimetusega ühendust egas esitanud oma vastulauset.
Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul oleks pidanud Urve Palolt kommentaari küsima.