Korruptsioonivaba Eesti: kuni pooled inimesed peavad osa riigikogu liikmeid korrumpeerunuks

Eurod. FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Rahvusvahelise organisatsiooni Transparency International täna avaldatud uuringu järgi leiab Eestis 43 protsenti küsitletutest, et mõningaid parlamendiliikmeid võib pidada korrumpeerunuks.

Rahvusvaheline organisatsioon Transparency International avaldas 42 Euroopa ja Kesk-Aasia riiki hõlmava ja 60 000 inimese küsitlemisele rajatud avaliku arvamuse uuringu «Rahvas ja korruptsioon: Euroopa ja Kesk-Aasia. Üleilmne korruptsioonibaromeeter» tulemused, teatas ühing Korruptsioonivaba Eesti.

Korruptsioonibaromeetri uuring viidi esmakordselt läbi aastal 2003. Alates 2013. aastast on andmeid kogutud ka Eesti kohta ja tulemused võimaldavad neid võrrelda teiste riikide vastavate näitajatega.

Uuringust nähtub, et ülemaailmselt on korruptsioon jätkuvalt tõsine probleem: kolmandik vastanutest peab korruptsiooni oma riigis üheks tõsisemaks probleemiks ja üle poole küsitletutest leiab, et riigijuhid ei saa avaliku sektori korruptsiooniga võitlemisel hakkama.

Iga kuues majapidamine on viimase aasta jooksul maksnud altkäemaksu, milles võib näha olukorra paranemist võrreldes 2013. aasta tulemustega, mil altkäemaksu oli maksnud pea iga neljas majapidamine. Samas leiab kolmandik küsitletutest, et korruptsioon on nende riigi jaoks üks olulisematest väljakutsetest. Kolmandik vastanutest ei anna korruptsioonist teada, kuna kardavad teatamisega kaasnevaid tagajärgi. 40 protsenti küsitletutest, kes oli korruptsioonist teatanud, tõdeski, et korruptsioonist teatamine põhjustas tagakiusamist.

Uuringutulemused kinnitavad, et korruptsioon on Euroopas ja Kesk-Aasia piirkonnas oluliseks probleemiks- «Paljudes ELi riikides täheldavad kodanikud, et riigijuhid manipuleerivad kehtiva süsteemiga omakasu eesmärgil ja riigijuhid ei pinguta korruptsiooni vastu võitlemisel piisavalt,» sõnas Transparency Internationali juht José Ugaz.

Eesti osas kinnitab uuring korruptsiooni suhteliselt madalat taset ülemaailmses võrdluses (viimase 12 kuu jooksul on altkäemaksu maksnud 5 protsenti küsitletutest). Samal ajal leiab Eestis ligi 43 protsenti vastanutest, et mõningaid parlamendi liikmeid võib pidada korrumpeerunuks ning 38 protsentivastanutest leiab, et Eesti riigivõimu korruptsioonivastane tegevus on olnud kehv või väga kehv.

«27 protsentivastanutest ei oska riigijuhtide korruptsioonivastase tegevuse kohta hinnangut anda, kuna pole teemast piisavalt kuulnud,» ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Anni Jatsa ja lisas: «See on oluliseks signaaliks kõikidele korruptsioonivastase tegevusega tegelevatele institutsioonidele, et avalikkus tunneks, et riik tegeleb inimeste jaoks olulise probleemiga.»

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti hinnangul on korruptsioonitaseme alandamiseks vaja avalikkuse võimalikult laia ja igakülgset kaasamist korruptsioonivastastesse tegevustesse. Samuti on vaja tegelda korruptsioonivastaste hoiakute kujundamisega, kuna igaüheisiklik panus mängib suurt rolli.

«Eestis peavad korruptsioonist teatamist sotsiaalselt vastuvõetavaks vaid 33 protsenti küsitletutest, kui näiteks Rootsis on vastav näitaja 70 protsentu,» ütles Jatsa. «Seda enam on positiivne, et inimeste usk oma võimalusse olukorda mõjutada on oluliselt kasvanud. Kui 2013. aastal nägid vaid 39 protsenti vastanutest võimalust korruptsioonivastast tegevust mõjutada, siis täna on sama meelt 52 protsenti küsitletuist.»

Ühing Korruptsioonivaba Eesti on ühe tegevussuunana rõhutanud korruptsioonist teatajate kaitse vajadust (nn vilepuhujate kaitse). Pole selge, kui efektiivne on Eestis väärkäitumisest teatajate kaitse regulatsioon, kuna asutusesisesest korruptsioonist teavitamise juhtumeid on väga vähe teada. Sellest tulenevalt on ühing aidanud organisatsioonidel korruptsioonist teatamise mehhanisme välja töötada, et aidata asutustel korruptsiooni vastu võidelda nii, et töötajad ei satuks hiljem tagakiusamise alla.

Tagasi üles
Back