Kui seni fikseeris politsei välisriigi sõidukijuhti liiklusrikkumise, kuid hiljem polnud trahviteadet kellelegi saata, siis peagi see olukord muutub – samas toob see politseile juurde suures koguses väärteomenetlusi.
Välisriigi liiklusrikkujad Eestis peagi enam trahvist ei pääse
20. november 2016, 12:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhi Kätlin Alvela sõnul ei saadetud siiani välisriigis registreeritud sõiduki suhtes trahviteateid põhjusel, et ei ole teada trahviteate adressaadi ehk sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmed. «Euroopa Liidus (EL) on aga otsustatud, et liiklusohutuse huvides on mõistlik korraldada riikidevaheline infovahetus, mis võimaldab asuda trahviteateid edastama ELi liikmesriikidesse, välja arvatud Suurbritannia ja Taani,» rääkis Alvela BNSile.
Seda teemat reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2015/413, mille nõuded on Eesti seadustesse üle võetud juba 2014. aastal. «Infovahetuseks ja trahviteadete menetlemiseks vajalikud IT-arendused peaksid valmima lähiajal,» lisas Alvela.
Tema sõnul näitab praegune praktika, et kiiruskaamerad fikseerivad ühes kuus keskmiselt 5000 kiiruseületamist välisriigi sõidukiga. Kas enamikel juhtumitel õnnestub sõiduki registreerimismärgi tuvastamine ja selle alusel piisavate andmete saamine liikmesriigist, selgub töö käigus, märkis Alvela.
Kirjeldatud menetluspraktika puudutab ka trahviteadete saabumist ELi riikidest Eesti elanike rikkumiste kohta. «Kuid igas liikmesriigis ollakse vajalike arendustega erinevas järgus. Meil puudub hetkel info, mitmest liikmesriigist juba praegu teistesse riikidesse vastavaid teateid saadetakse,» täpsustas Alvela.
Tema sõnul lisanduvad kindlasti trahviteadete ELi riikidesse postiga saatmise kulud. «Kui palju on täpselt vaja täiendavat personali tööle rakendada ainuüksi ELi liikmesriikidesse saadetavate trahviteadete menetlemisega seoses, on täna raske öelda, kuna samal ajal on kasutusele võtmisel ka niinimetatud Kristiine kaamerad. Kogumis oleme täna hinnanud, et täiendav personali vajadus kokku võib jääda vahemikku viis kuni üheksa inimest,» lisas Alvela.