Meelis Lao oma tegudest: tuli jõu- ja ilunumbreid näidata ja tüdruk lasti vabaks
22. november 2016, 22:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastate jooksul on Meelis Laole omistatud meedias kõikvõimalikke tiitleid, alates kahtlaste sidemetega ärimehest kuni allilma ristiisani välja. «Radaris» lubas skandaalne ärimees telekaamerad esmakordselt oma koju ja rääkis avatult sellest, miks talle selline kuvand aastate jooksul on tekkinud.
Miks ta seda just nüüd tegi? «Meedial on nii suur jõud, et ta loob sust mingi kuvandi ja see jääb külge. See jääb külge mulle ja inimestele, kellega ma suhtlen. Ma ei tea, kas ma sellest kuvandist lahti saan, aga vähemalt räägin lahti toimunu, et näidata, et asjad pole päris nii,» selgitas Lao kaamerate ette astumise põhjuseid.
Viimati sai Laod teleekraanil näha aastal 1998, kui ta siis eetris olnud ERRi saatele «Meestemaailm» intervjuu andis.
«Ma hoian madalat profiili, sest ma ei taha näidata, et olen seotud mingi ettevõtte või osalusega, kuna kohe lüüakse tempel, et see peab olema kriminaalse tegevusega seotud. Sellega ma viin oma sõpru ja partnereid alt ning tekitan probleeme just neile. Vanasti sain asju klaarida, nüüd tekitan juurde.»
Allilmaliidri kuvand
Lao suur osa lapsepõlvest möödus võitlusspordisaalis, esmalt karates ja seejärel poksisaalis. Üks neist saalidest oli Rataskaevu poksisaal, millest sai 90ndate alguses kuum koht mitte vaid spordiarmastajatele, vaid ka teistsugusesse ringkonda kuuluvatele inimestele. Näiteks tutvus Lao samas saalis treeninud ja alles hiljuti maha lastud Eesti allilma suurima liidri Nikolai Tarankoviga.
«Kui sa tol ajal tahtsid suuremat äri ajada, siis tuldi su käest midagi küsima ja midagi sulle pakkuma. Selleks, et rahulikult äri ajada, pidi olema keegi, kes need asjad ära klaaris. Ja kes neid klaaris, sellele jäi tempel otsaette,» rääkis Lao.
Mis olid need teod, mida tuli klaarida? «Oli erinevaid võimalusi. Kõigepealt tehti midagi, anti pimedal tänaval peksa, pandi auto põlema, murti mingid luud ära, ja siis tuldi pakkuma – näete, mis teiega juhtub, tahate me aitame teid.»
«Seda on võib-olla raske mõista. Tänapäevainimesele räägid seda, siis ta küsib, miks sa politseisse ei läinud? Aga siis politseid polnud, kehtisid džungliseadused ja kui keegi tuli, ei saanud sa kellelegi toetuda. See tekitaski ebamäärase olukorra, kus sai vohama hakata selline banditism.»
Kui mõni selline pakkumine mõnele Lao sõbrale või äripartnerile tuli, siis oli kaks võimalust: kas aitas Lao nime ja numbri andmine või tuli mehel ise kohale minna ja asjad ära klaarida.
«Lihtsam stsenaarium oligi see, et öeldi nimi ja telefoninumber ning probleem oligi lahendatud. Keerulisem oli seotud inimesega, kes üritas ida ja lääne vahel ajada äri. Temalt hakati raha sisse nõudma, mida tal polnud. Järgmisena võetigi naine kinni koos lapsega ja kästi raha tuua. Siis pidigi sinna kohale jooksma ning erinevaid jõu- ja ilunumbreid näitama ning lasti tüdruk tulema,» meenutab Lao, kuid jätab mainimata konkreetselt, mis need jõu- ja ilunumbrid olid: «Vägivallatsejate vastu tuli kasutada vägivalda. Tänapäeval toimib ka kriminaalkoodeks, millel aegumistähtaega pole. Nii et nimetame seda jõu kasutamiseks.»
Hansapank ja Lao
Laod on alati seostatud Hansapanga algusaegadega. Põhjused peituvad Hansapanga loojates, kes olid mehe sõbrad. Näiteks Hannes Tamjärvega kohtus ta juba 80ndate keskel karatesaalis, kus mõlemad veel alles teismelised olid.
Jüri Mõis, kunagine siseminister ja Tallinna linnapea oli samuti üks Hansapanga asutajatest ning mäletab keerulisi 90ndaid hästi.
«Tuli mingisugune hästiriietatud noor inimene minu juurde ja ütles, et ta tahaks laenu võtta. Ja seda laenu tuleks väga anda,» rääkis Mõis. «Suutsime hästi ära pareerida, et minu otsusest küll midagi ei sõltu. Õnneks ei läinud asjad kunagi nii, et ma oleks pidanud oma elu pärast kartma.»
Kuidas sai Lao kasulik olla? «Tihti juhtus, et pangast rööviti suur hulk sularaha. Siis Meelis suhtles oma poksiringkonnaga ning tõi sealt infot, et see polnud suurem aktsioon, vaid pigem mingi üksiküritaja asi.»
Ka on aastate jooksul tekkinud arusaam, et just Lao oli see, kes hoidis Vene räkitit eemal Hansapangast.
«Me saime vene räkitist lahti küll. Mingi õnneliku juhuse tõttu nad üksteist hävitasid, aga ma pole kindel, et Meelis Lao oleks suutnud neid paremini eemal hoida kui meie. Meil oli abis ka ESS ja Urmas Sõõrumaa,» kummutas Mõis seda kuvandit. Temaga nõustus ka Tamjärv.
«Mingit praktilist näidet selle kohta ei tea küll ühteainust. Võimalik, et taustal seesama allmaailm jälgis meediat ning Meelisel võis olla mingi taustamõju. Aga mingeid praktilisi näiteid ma küll ei tea.»
Lao mõju Eesti kuritegelikes ringkondades kindlasti oli. Kuid enda sõnul nende ridadesse ta kunagi kuulunud pole.
«Mind on seostatud igasuguse rämpsuga. Aga on mingisugused asjad millega ma tegelema ei hakka - need on salakaubandus, narkootikumid, prostitutsioon, relvad. Ma ei taha neist midagi kuulda ega kuulda ka seda, et mu sõbrad sellega tegelevad,» oli Lao resoluutne.
«Minu arvates Meelis Lao ei olnud allilmaliider,» leidis Mõis. Selle väitega ei olnud nõus aga Tamjärv: «Ta oli 90ndatel kindlasti keegi, kellel oli mõju.»
«Sellal oli enda eest seismine cool. Siis aeg muutus ja öeldi, et sa oled mingisugune pätt ja sa ei ole enam cool. Siis ma üritasin käituda teistmoodi, et kuvandit maha pesta. Nüüd ma enam ei taha seda. Ma olen see, kes ma olen ja ma ei kavatse varjata midagi!»
Asjade klaarimine tõi Laole 90ndatel palju ebamugavusi, alates atentaadikatsetest kuni sõprade mahalaskmiseni. See sundis Laod pikalt soomustatud autoga sõitma. Kuidas asjad nii läksid ning kuidas ta ise seda elu meenutab, sellest järgmise nädala «Radaris».