Euroopa Liidus tõusis keskmine eluiga 80 aastani

Viljandi hooldekodu elanik.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Euroopa Liidus tõusis keskmine eluiga esmakordselt 80 eluaastani, kuid endiselt pärsivad selle saavutamist suitsetamisest, alkoholist ja rasvumisest tingitud ennetatavad haigused, näitavad täna avaldatud uuringu tulemused.

Keskmine eluiga ei ole riigiti võrdne - ELi läänepoolsetes liikmesriikides elatakse keskmiselt kuni kaheksa aastat kauem kui Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, selgub Euroopa Komisjoni ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raportist.

«Ebavõrdsuse vähendamiseks tuleb rohkem ära teha,» ütles OECD peasekretär Ángel Gurría Brüsselis raportit tutvustades.

Oodatava eluea pikkus tõusis ELis 1990. aastate 74,2 aastalt 2014. aastaks 80,9 aastani, ületades esimest korda 80 aasta piiri.

Raportis hoiatatakse, et endiselt sureb Euroopas krooniliste haiguste ja riskifaktorite tõttu palju inimesi enneaegselt.

ELis sureb infarkti, insuldi, diabeedi, vähi ja hingamisteede haiguste tõttu igal aastal üle 550 000 tööealise inimese.

«See tähendab 3,4 miljoni potentsiaalselt produktiivse eluaasta kaotust,» öeldakse uuringus.

Tüsedate osakaal ELi täiskasvanud elanikkonnast on tõusnud 2000. aasta 11 protsendilt 16 protsendini. Iga viies inimene suitsetab.

ELis on 50 miljonit inimest, kel on kaks või rohkem kroonilist haigust, suurem osa neist on üle 65 aasta vanad.

«See näitab, et ELis sureb igal aastal palju inimesi potentsiaalselt välditavatesse haigustesse, mis on seotud riskifaktoritega nagu suitsetamine või tüsedus,» ütles Euroopa Komisjoni tervishoiuvolinik Vytenis Andriukaitis.

Tagasi üles