Prokuratuur: lapse peal teipi kasutanud õpetaja ei pannud toime kuritegu (6)

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paide valla lasteaed-kool
Paide valla lasteaed-kool Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Septembris jõudis meediasse ebatavaline juhtum Paide valla lasteaed-koolist Tarbjal, kus sobitusrühma õpetaja teipis autistlikul lapsel suu kinni, sest laps ei jäänud magama. Prokuratuur lõpetas õpetaja suhtes algatatud kriminaalmenetluse, kinnitades, et naine ei pannud toime kuritegu ning ka meediakajastused olid eksitavad.

21. septembril Paide politseijaoskonda pöördunud lapse ema teatas, et õpetaja pani maalriteibiga kinni tema nelja-aastase poja suu. Väidetavalt tegi õpetaja seda lapse rahustamiseks, sest poiss segas teiste laste uinakut. Paide valla lasteaed-kool lasi õpetaja lahti. Politsei alustas aga täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist. 

Menetlust juhtinud prokurör jõudis kogutud tõenditele tuginedes järeldusele, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada. Prokuratuuri järelevalveosakond kontrollis kogutud materjalid üle ning nõustus prokuröri otsusega. Lisaks jõuti järeldusele, et kõnealust juhtumit kirjeldanud meediakajastused olid eksitavad.

«Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et lasteaia kasvataja ei pannud toime kuritegu. Siinkohal peab rõhutama, et kasvataja erialase tegevuse hindamine ei kuulu prokuratuuri pädevusse,» sõnas järelevalvet teostanud riigiprokurör Andres Ülviste.

«Seadusest tulenevalt saab rääkida kehalise väärkohtlemise kui kuriteo toimepanemisest siis, kui kogutud tõendid kinnitavad, et inimesele on tekitatud valu või tema tervist on kahjustatud,» selgitas riigiprokurör Andres Ülviste.

Kriminaalasja materjalidest selgub, et erivajadustega nelja-aastane poiss hakkas lasteaias uinaku ajal hääli tegema, millega segas teisi lapsi. Kasvataja üritas last sõnadega maha rahustada, kuid see ei mõjunud. Pärast seda võttis kasvataja umbes kolme sentimeetri pikkuse maalriteibi tükikese ja palus lapsel seda oma sõrmega suu peal hoida. Laps pidas sellist tegevust mänguks ning jäi rahulikult magama.

Kriminaalmenetluse käigus läbi viidud asitõendi vaatlusega tuvastati, et kasvataja poolt kasutatud maalriteip ei püsi nahal ega tekita valu.

«Rõhutan, et prokuratuuri pädevuses ei ole kasvataja erialase tegevuse hindamine. Kõnealuse kriminaalmenetluse eesmärgiks oli teha kindlaks, kas laps sai juhtunu tagajärjel haiget või kas tema tervist kahjustati. Uurimise käigus väljaselgitatud asjaolud ei kinnitanud ei üht ega teist. Samuti tuleb teo subjektiivsete tunnuste osas märkida seda, et kasvatajal puudus igasugune tahtlus lapsele valu tekitada või tema tervist kahjustada. Kriminaalmenetluse lõpetamine oli antud juhul põhjendatud ja seaduslik,» sõnas järelevalvet teostanud riigiprokurör Andres Ülviste.

Poisslapse emale on tutvustatud kriminaalmenetluse käigus väljaselgitatud asjaolusid. Lisaks on teda teavitatud õigusest esitada kaebus. Kriminaalmenetluse lõpetamist ei ole vaidlustatud.

Loe lisaks:

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles