PÖFFi arvustus. Unenägu Indiast

Eva Kübar
, filmikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mees binokliga».
«Mees binokliga». Foto: Kaader filmist

India kirdeosast Assami osariigist pärit režissöör Rima Das alustas karjääri näitlejana, kuid otsustas siis hakata hoopis ise filme looma. «Mees binokliga» («Antardrishti») on poeetiline film, mis kõneleb vananeva mehe sisekaemustest ja meenutustest. Poja kingitud binokkel on abivahend, mis aitab tal kontakti tavareaalsusega katkestada ja oma unistustesse süüvida. Teatud mõttes oma elust kokkuvõtet teha.

Veidi pestud unenäoliste värvidega linateos mõjub ka ise kui üks pikk unenägu, mida tuleks kindlasti vaatama minna puhanud peaga, sest vastasel juhul on oht ise tukastada. Dasi filmis näeme Indiat hoopis teise nurga alt kui harilikult: ei ühtki kärarikast tänavat, kerjavaid lapsi ega plakateid närivaid lehmi. See on kaunite loodusvaadete ja vaikse külaelu India.

«Mees binokliga» on madalaeelarveline film, mistõttu kulus selle valmimiseks neli aastat. Selle aja jooksul on Rima Das režissöörina kindlasti muutunud, kuid tundub, et lugu ennast pole see teda muutma pannud. Vastupidi, linateos on veninud pikaks ja lohisevaks nagu selle väntamiseks kulunud aegki.

Filmi iseloomustab mingi omapärane vaid Indiale omane rütm ja fluidum. See on nagu palju kokku lükitud pildikesi igapäevaelust, kus inimesed lihtsat teevad oma tegemisi. Pesevad pead, karjatavad loomi, tegelevad elektrikatkestusega jne.

Omaette märkimisväärne on siiski linateose helirežii: silmi kinni pannes tundub, nagu toimuks tegevus džunglis. Väga täpselt on kõik India lopsakad loodushelid kinni püütud. Seega, kui on isu pooleteisetunnise loodusuneluse järele India kastmes, siis miks mitte.

24. novembril Tartus

DEBÜÜTFILMIDE VÕISTLUSKAVA

«Mees binokliga»

Režissöör Rima Das

India

1/5

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles