1919. aasta novembris avati Paides Järva maakonnavalitsuse otsuse põhjal põllutöökool nimega Esimene Põllutöökool Järvamaal. 
Kooli asus vedama maakonnavalitsuse põllumajanduse osakonna juhataja Andrei Tomberg (eestistatud Toome), kes koolijuhatajatöö kõrvalt õpetas mõlemas Paide gümnaasiumis ka loodusteadust. 
Kümme aastat hiljem ilmunud Vodja põllutöökooli juubeliväljaandest «Vodja põllutöökool 1919–1929» on lugeda, et kirjalikke dokumente kooli asutamise kohta pole («… mis nähtavasti ka tegemata jäid – siis teotseti rohkem, kui aeti paberite kaudu asju.») 
Tollal oli huvi põllutöö vastu suur: esimesel aastal alustas Paides 21 õpilast, aasta hiljem oli õpilasi kahes klassis kokku 31. Kool töötas kodanikkude klubi ruumides.
Kuna koolil polnud majapidamist, siis tegelikult ei õppinud õpilased eriainetes erialast suurt midagi. Tuli otsida lahendust. Järva maavalitsuse hariduse osakonna juhataja oli sel ajal Tööerakonna juhttegelane Jüri Söödor. Haridusminister oli samal ajal Söödori parteikaaslane Jüri Annusson.
Erakond toetas omasid ka toona ja ühiselt leitigi lahendus: Esimene Põllutöökool Järvamaal sai oma käsutusse Vodja häärberi ühes abihoonete ja 85 hektari põllumaaga, lisaks teist sama palju muud maad (suuresti küll sood).
Tulenevalt uuest asukohast muutus kooli nimi: Vodja põllutöökool oli igati sobilik. 1938. aastal nimetati kool Vodja tööjuhatajate kooliks. Samal ajal avati Vodjal aianduse eriklass.
Ka pärast teist maailmasõda jätkus Vodjal põllumeeste koolitamine. Vodja kool suleti alles 1958. aastal õppetööks sobimatute tingimuste tõttu.
 Maja ei jäänud tühjaks. Endisse mõisahoonesse paigutati ümber Vodja neljaklassiline algkool. Direktor Viive Toomessaare ajal kasvas kool 1. septembriks 1993 kuueklassiliseks. 2004/2005. õppeaasta eel Vodja algkool suleti. Hoonet kasutasid veel laste- ja spordilaagrid.
Pärast aastaid ootamist, 1. septembril 2005, leidis Vodjal endal kodu Rocca al Mare kooli Vodja individuaalõppekeskus. See on kool, kus peale õpilaste ja õpetajate elavad ka loomad: merikilpkonnad, jänesed ning hobused Essa, Apsakas ja Amor.
1919. aasta novembris avati Paides Järva maakonnavalitsuse otsuse põhjal põllutöökool nimega Esimene Põllutöökool Järvamaal. Kooli asus vedama maakonnavalitsuse põllumajanduse osakonna juhataja Andrei Tomberg (eestistatud Toome), kes koolijuhatajatöö kõrvalt õpetas mõlemas Paide gümnaasiumis ka loodusteadust. Kümme aastat hiljem ilmunud Vodja põllutöökooli juubeliväljaandest «Vodja põllutöökool 1919–1929» on lugeda, et kirjalikke dokumente kooli asutamise kohta pole («… mis nähtavasti ka tegemata jäid – siis teotseti rohkem, kui aeti paberite kaudu asju.») Tollal oli huvi põllutöö vastu suur: esimesel aastal alustas Paides 21 õpilast, aasta hiljem oli õpilasi kahes klassis kokku 31. Kool töötas kodanikkude klubi ruumides. Kuna koolil polnud majapidamist, siis tegelikult ei õppinud õpilased eriainetes erialast suurt midagi. Tuli otsida lahendust. Järva maavalitsuse hariduse osakonna juhataja oli sel ajal Tööerakonna juhttegelane Jüri Söödor. Haridusminister oli samal ajal Söödori parteikaaslane Jüri Annusson. Erakond toetas omasid ka toona ja ühiselt leitigi lahendus: Esimene Põllutöökool Järvamaal sai oma käsutusse Vodja häärberi ühes abihoonete ja 85 hektari põllumaaga, lisaks teist sama palju muud maad (suuresti küll sood). Tulenevalt uuest asukohast muutus kooli nimi: Vodja põllutöökool oli igati sobilik. 1938. aastal nimetati kool Vodja tööjuhatajate kooliks. Samal ajal avati Vodjal aianduse eriklass. Ka pärast teist maailmasõda jätkus Vodjal põllumeeste koolitamine. Vodja kool suleti alles 1958. aastal õppetööks sobimatute tingimuste tõttu. Maja ei jäänud tühjaks. Endisse mõisahoonesse paigutati ümber Vodja neljaklassiline algkool. Direktor Viive Toomessaare ajal kasvas kool 1. septembriks 1993 kuueklassiliseks. 2004/2005. õppeaasta eel Vodja algkool suleti. Hoonet kasutasid veel laste- ja spordilaagrid. Pärast aastaid ootamist, 1. septembril 2005, leidis Vodjal endal kodu Rocca al Mare kooli Vodja individuaalõppekeskus. See on kool, kus peale õpilaste ja õpetajate elavad ka loomad: merikilpkonnad, jänesed ning hobused Essa, Apsakas ja Amor. Foto: Kaarel Aluoja erakogu
Kommentaarid
Copy