Eesti filmide nõrkuseks on lõpud ja imiteerimine (1)

Eva Kübar
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reza Mirkarimi.
Reza Mirkarimi. Foto: Erlend Štaub

PÖFFil debüüt- ja Eesti filme hinnanud Iraani filmitegija Reza Mirkarimi ütleb, et meie filmide lõpud ei ole kuigi veenvalt välja mängitud.

Kuidas teile tundub, kas Eestis tehakse rohkem Põhjamaade stiilis filme või on tegemist pigem keskeuroopaliku lähenemisega filmikunstile?

Minu arvates esindavad Eesti filmid väga erinevaid stiililisi katsetusi. Mõnikord on publik vaimustuses põhjamaisest kuivast huumorist, teinekord jälle annab hullu ja segaduses põlvkonna kujutamine aimu lääneeuroopalikust filmitraditsioonist. Kuid võib näha ka mõningaid unikaalseid jooni, kuidas kujutatakse peategelaste suhtumist teistesse inimestesse ja ümbritsevasse.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles