Jõhkrad peksjad käisid Valgas telefone pantimas

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohus mõistis Artjom Valašase kaheks aastaks vangi.
Kohus mõistis Artjom Valašase kaheks aastaks vangi. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Märtsi keskel pidasid Põhja prefektuuri politseinikud kinni 15- ja 18aastase noormehe, keda oli alust kahtlustada hulgas kuritegudes. Sealhulgas sellistes, mis toime pandud Valgas.

Muu hulgas mitmes röövis kahtlustatavad noormehed võeti eeluurimise ajaks vahi alla. Oli teada, et nende paturegister võib olla üpris pikk. Kui pikk aga täpselt, pidi välja selgitama alustatud kriminaalmenetlus. Poisse üle kuulates jõuti järeldusele, et ainuüksi jõugu ninamehe Artjom Valašasega seoses võib kindlaks teha 18 kuriteoepisoodi.

Politsei palus võimalikel kuriteoohvritel endast teada anda. Samuti paluti seda teha kõigil, kellele noormehed on esemeid müünud.

Kahtlustuste kohaselt tungisid Narvast pärit noorukid selle aasta algusest märtsi keskpaigani Eesti eri paikades öisel ajal tänaval kallale juhuslikele inimestele ning võtsid neilt vägivalda kasutades ära mobiiltelefone, rahakotte ja muid väärtuslikke esemeid.

Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse juhi Rait Pikaro ütles noormeeste kinnipidamise järel, et nende käekiri oli jõhker. Samuti tõdes ta toona, et noorukid ei mõistnud oma tegude tõsidust.

«Kinnipeetud noormehed tegutsesid agressiivselt, nad on oma ohvrite suhtes olnud vägivaldsed ning tekitanud paljudele vigastusi, mis on vajanud meedikute abi. Tihti valisid nad ohvriteks alkoholi tarvitanud inimesed, kes ei olnud oma seisundi tõttu võimelised ennast kaitsma,» märkis Pikaro.

Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Ruta Rammo tõdes Postimehe andmetel kohtus, et kui võimalik oli, peksid noorukid ohvrit nii palju kui said. Eelkõige löödi ohvreid jalaga pähe ja rindu, mida prokurör ise ka kohtusaalis ilmekalt demonstreerida püüdis.

Uurijatel oli põhjust arvata, et noormehed on röövinud inimesi erinevates Eesti piirkondades: nii pealinnas, Virumaal kui Lõuna-Eestis – sealhulgas Valgas.

Nüüd, mil noorukid kohtus süüdi on mõistetud, tõdes Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kaarel Kallas, et mis puudutab Valgas kuritegude toimepanemist, siis seda ei ole prokuratuuril võimalik kinnitada.

"Menetluse käigus on kinnitust leidnud fakt, et poisid käisid Valgas, kus nad pantisid osa Tallinnast varastatud telefone. Samuti on poisid ise andnud ütlusi selle kohta, et nad panid Valgas kuritegusid toime, kuid info kontrollimisel ei leitud ühtegi nende poolt kirjeldatule sarnanevat kuriteoteadet,« selgitas Kallas täna Valgamaalasele.

Samas ei saa täiesti välistada, et noorukid tõepoolest ka Valgas turitegusid toime panid – nagu nad ise tunnistasid –, kuid kuriteo ohvrid sellest lihtsalt teada ei andnud.

»Siinkohal oleks oluline tähelepanu juhtida sellele, et kõik, kes langevad kuriteo ohvriks, annaksid sellest julgelt politseile teada. Alaealiste toime pandud röövimiste puhul on kahjuks tavapärane, et kuriteoepisoode on lühikese aja jooksul palju ning rünnakud muutuvad ajas üha jõhkramaks. Nii oli ka seekord. Politsei teavitamine aitab kurjategijaid kiiremini tabada ning seeläbi vähendada ka ohvriks langevate inimeste arvu,« rõhutas Kallas.

Sama on rõhutanud Rait Pikaro. »Uurijad on teinud pingsat tööd selle nimel, et leida kuritegude ohvreid. Ülekuulamisel on vähemalt üks noormeestest rääkinud avameelselt väga paljudest räigetest peksmisest ja röövimistest, kuid mingil põhjusel ei ole paljud võimalikud kuriteoohvrid politseile avaldust teinud. Et kurjategijate üle õiglast kohut pidada, on aga väga oluline, et iga inimene, kes vägivalla ohvriks langenud, sellest meile teada annaks.

Samuti on politseile avalduse tegemise korral oluliselt suurem lootus oma vara tagasi saada kui muidu. "Selgi korral tuvastati, et kõnealused noormehed on pantinud esemeid, mille puhul on alust arvata, et tegemist on kuritegelikul teel saadud varaga, kuid mille osas keegi politseile avaldusi esitanud ei ole," tõdes Kallas.

Prokurör taotles varasemalt kriminaalkorras karistatud Valašasele liitkaristusena seitse aastat vangistust, tema kaasosalistest aga Igorile kuus aastat, Vladislavile aasta ja kolm kuud ning Maksimile kümme kuud. Kuna tegu oli lühimenetlusega, oleks neist pidanud kolmandiku maha arvama. Kuna Artjom ja Vladislav olid kuriteod toime pannud katseajal, liidetakse need varasema karistusega.

Kohus oli aga üpris leebe. Valašas pääses kahe aastaga, Igor samuti kahega, Maksim aastaga ning Vladislav kaheksa kuuga. Seda hoolimata sellest, et prokurör suutis Postimehe andmetel kõik süüdistuses olnud kuriteoepisoodid ära tõendada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles