Riik jagas nelja kaitsetööstusettevõtte vahel 400 000 eurot

USA armee armee hankel osalemiseks teeb Milrem roomikmasina juhtimissüsteemi osas koostööd ameerika kaugjuhitavate pommirobotite tootja QinetiQ'uga. Foto: Mihkel Maripuu

Kaitseministeeriumi korraldatava iga-aastase kaitsetööstuse arendusprojektide konkursi võitsid tänavu Eesti kaitsetööstusettevõtted Milrem, Skeleton Technologies, Threod Systems ja Marduk Technologies.

«Eesti majanduskasv on uue valitsusliidu üks olulisemaid arendusvaldkondi. Eesti vajab kaitsetööstust, mis suudab jõulisemalt panustada nii majanduskasvu kui riigikaitsesse,» ütles kaitseminister Margus Tsahkna, kelle sõnul ongi eesmärgiks suurendada järjepidevalt Eesti kaitsetööstussektori ekspordivõimet.

Taskutankidest droonideni

Milrem sai 200 000 eurose toetuse projektile, mis tegeleb mehitamata maismaaliikurite juhtimissüsteemi loomisega. Skeleton Technologies'i toetatakse 63 919 euroga, projekti eesmärgiks on välja arendada maailmas esimene superkondensaatoritel põhinev suurte militaarsõidukite käivitusmoodul.

Threod Systems'i toetus 66 815 eurot on signaaliluuresensori arendamiseks väikestele ja keskmistele mehitamata õhusõidukitele. Marduk Technologies on kaitsevaldkonna start-up ettevõte, kelle projekt võitis 69 266-eurose toetuse. Arendusprojekti planeeritud tulemus on droonide tuvastamise ning häirimise platvorm.

Konkursi eelarve oli 400 000 eurot ja konkursi eesmärgiks on toetada Eesti ettevõtteid ekspordile suunatud uute kaitse- ja julgeolekuotstarbeliste toodete ning teenuste loomisel.

Kaitseministeeriumi toetuse suurus ühele arendusprojektile moodustab 25-45 protsenti projekti kogukuludest, toetuse maht sõltub toetatava ettevõtte arendusprojekti potentsiaalist.

Konkursile esitati tänavu rekordilised 16 taotlust. Esitatud projektide kogumaksumus oli 5 miljonit eurot, kokku taotleti toetusi 1,6 miljoni euro ulatuses. Konkursile esitatud projektide valdkondadest domineerisid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendused.

Kaitseministeeriumi teatel oli arendusprojektide meeskondade profiil lai - koostööd tehakse nii ettevõtete kui ka ülikoolide vahel, mis tagab arendatavate toodete kõrge tehnoloogilise taseme. Konkursil osales nii kogenud ettevõtjaid, uusi alustavaid ettevõtteid kui ka tsiviilsektorist tulnuid, kes proovivad kätt kaitsevaldkonnas.

Julgeolekusse tahetakse panustada

Võitnud arendusprojektidest kolm on seotud mehitamata süsteemide arendamisega. «See näitab Eesti ettevõtete tugevaid konkurentsieeliseid kiiresti kasvaval mehitamata ja autonoomsete lahenduste turul,» ütles laitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsleri kohusetäitja Kusti Salm. 

«Seekordse konkursi puhul võib väga positiivse tendentsina välja tuua, et suurenenud on nende ettevõtete hulk, kes soovivad panustada julgeolekusse. Seda näitab nii ettevõtete valmisolek ise arendustegevusse rohkem investeerida kui ka taotluste suur arv - kaks korda rohkem kui eelmisel aastal,» lisas Salm. Ühtlasi märkis ta, et näiteks Milremi projekti puhul investeerib ettevõte ise üle kahe korra rohkem kui oli konkursi kogueelarve.

Arendustoetuste konkursile esitatud taotlusi hindas 14-liikmeline kaitsetööstuse arenduskomisjon, kuhu kuulusid lisaks kaitseministeeriumile esindajad teistest ministeeriumidest, kaitseväest, Kaitseliidust, EASist, KredExist, ülikoolidest ja teistest Eesti majandusarengut suunavatest organisatsioonidest.