/nginx/o/2016/11/27/6120421t1h64c6.jpg)
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma kiitis neljapäeval riigi- ja ühiskonnategelastele peetud traditsioonilises advendikõnes muu hulgas eelmist valitsust Narva Aleksandri kiriku pankrotipesast päästmise eest, lausudes, et see näitas riigi südametunnistust.
«Kas riigil on südametunnistus?» küsis Viilma ja märkis, et lootustandvaid märke selle olemasolust on alati olnud.
«Narva Aleksandri kiriku päästmine pankrotipesast riigi ja kiriku koostöös on üks riigi südametunnistuse märkidest,» sõnas Viilma. «Tol hetkel esindasid otsusekindlalt seda südametunnistust tollased reformierakondlastest peaminister Taavi Rõivas ja siseminister Hanno Pevkur,» jätkas ta. Kuidas saab olema riigi südametunnistusega uue koalitsiooni puhul, näitab Viilma sõnul lähitulevik.
Peapiiskop tänas kõiki inimesi, Eestimaa kogudusi ja ettevõtteid, kes aitasid oma annetuste toel Narva Aleksandri kirikut pankrotivarana äramüümisest päästa.
Hinnates ühiskonnaelu protsesse, rääkis peapiiskop muuhulgas Eesti demograafilisest kriisist ja alkoholismi probleemist. «Inimestega kohtumised on juhtinud minu tähelepanu samale küsimusele, mida uus valitsuskoalitsioon on nimetanud üheks oma olulisemaks teemaks: see on Eesti jaoks kriitiline demograafiline olukord,» märkis Viilma.
Karskuse moraalne mõõde
«Samavõrra aktuaalne on alkoholiprobleem, mille vastu ei saa ainult aktsiiside tõstmisega, vaid mille puhul tuleb keskenduda ka eeskuju andmisele, kasvatusele ja karskusideaali propageerimisele,» ütles Viilma. «Karskusel peab olema moraalne mitte materiaalne mõõde.»
Reformatsiooni 500. juubeliaasta kontekstis tõstis Viilma esile maailma katoliku ja luteri kiriku võtmeisikute paavst Franciscuse ja piiskop Munib Younani hiljutist kohtumist Lundis, kus ta ise koos Eesti katoliiklaste piiskopi Philippe Jourdaniga osales. Sama oluline sündmus Eesti kontekstis oli reformatsiooni juubeliaasta avamine Tallinna Oleviste kirikus, kus osalesid Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute juhid.
Reformatsiooni juubeliaasta saab Eestis teoks tänu reformatsioonilinnade Tallinna ja Tartu toele. Tallinna linn on muuhulgas otsustavalt asunud toetama Mustamäele kiriku ehitamist ning Tartu linn toetab järgmisel aastal toimuvat Kirikukongressi, millega EELK tähistab luteri kiriku kui riigist sõltumatu vaba rahvakiriku tegevuse alguse 100. aastapäeva.
Kes me oleme?
Kõneledes kristlaste rollist ühiskonnas ütles Viilma, et «mitmekultuurilises ja multireligioosses maailmas, mis on oma eripalgelisusega esindatud ka Eestis, peame riigi ja rahvusena kestmajäämiseks identifitseerima mitte võõraid ja külalisi, kes siia tulevad või kellega me kokku puutume, vaid iseennast».
«Selleks peame loobuma arusaamast, et usk on isiklik asi,» lausus peapiiskop. «Kui inimesed, olgu omad või võõrad, meie ümber ei tea, et me oleme kristlased, sest meid ei saa eristada näo- või pearätikute järgi, siis millest inimesed teavad, kes me oleme?» küsis Viilma.
«Meie rahva kristlik usk ja sellest tulenev kristlik elu peab olema kuulda ja näha,» sõnas Viilma. «Soovin, et alanud uus kirikuaasta tähistaks Eestimaa ja Eesti rahva jaoks usulist ärkamist ning ülestõusmist sellise suhtumise vastu, mis surub usklikud ja kiriku privaatsfääri, tagasi kirikumüüride vahele ning avalikkusest varjule. Me peame käituma Kristuse üleskutset järgides vastupidiselt, tulema nähtavalt ja äratuntavalt inimeste keskele.»
Iga-aastane advendimõtisklus koos peapiiskopi sõnumiga laiemale avalikkusele on traditsioon, mida alustas eelmine peapiiskop Andres Põder. Selle aasta advendikõne on Urmas Viilma juba teine aastalõpusõnum EELK peapiiskopina.