Kaitsevägi kaalub mõne välkõppusele tulemata jäänu suhtes väärteomenetlust (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välkõppus Okas.
Välkõppus Okas. Foto: mil.ee

Kaitsevägi ei avalikusta välkõppusel Okas osalenute arvu, kuid kinnitas, et mõnede õppusel mitteosalenute suhtes kaalutakse väärteomenetluse alustamist.

Kaitseväe pressiesindaja nooremleitnant Simmo Saar ütles Postimehele, et nädalavahetusel toimunud äkkõppusel mehitati kompaniide allüksuste ametikohad 88 protsendi ulatuses, ent selle põhjal ei saa öelda, mitu reservväelast 303 kutsutust tegelikult õppusele kohale tuli.

Saar rõhutas, et kaitseväe jaoks oli oluline formeerida kaks lahingvalmis kompaniid. «Tänu reservväelaste aktiivsele kaasalöömisele nende allüksuste lahinguvalmidus ka saavutati, sest allüksuste ametikohad mehitati 88 protsendi ulatuses, kuid kuna tegemist on sõjaaja koosseisudega, siis täpsematest numbritest me kahjuks rääkida ei saa,» selgitas Saar.

«Küll saame öelda, et õppusel mitteosalenutest ligikaudu pooled vabastas kaitsevägi ja ülejäänute puhul on hetkel põhjus teadmata. Nende puhul kaalume ka väärteomenetlust,» lisas ta.

Vabastamise põhjused olid erinevad, sealhulgas tervislikud ja perekondlikud, nagu näiteks väikeste laste eest hoolitsemine.

Seadus näeb õppusele ilmumata jätmise eest ette kuni 1200 euro suuruse trahvi, kuid Saar rõhutas, et kaitseväe eesmärk ei ole kedagi automaatselt trahvida. «Eelkõige on oluline suhelda oma reservväelastega ja selgitada, miks nad ei saanud õppusel osaleda,» märkis ta.

Seaduses on ka kirjas, millistel juhtudel on õppekogunemisele mitteilmumine lubatav. Kui reservväelase esitatud põhjus on kooskõlas seadusega, siis trahvi ei määrata. «Oluline on omavaheline suhtlus ja selle alla kuulub ka meiepoolne selgitamine reservväelasele, et just tema panus riigikaitsesse on oluline ning mitteilmumisega veab ta alt mitte ainult riigikaitset üldisemalt, vaid ka oma võitluskaaslasi, kes on kohale tulnud,» lisas Saar.

Korraldatakse ka edaspidi

Lisaõppekogunemised on tema sõnul vajalikud ja kaitsevägi lubab neid ka edaspidi korraldada. «Kaitsevägi ei ole ühiskonnast eraldiseisev kinnine süsteem ja lisaõppekogunemiste korraldamisel võtame arvesse, et meie reservväelastel on perekonnad, töö ja õpingud, kuid meie kõigi panus riigikaitsesse on vajalik ja kaitsetahet saavad kodanikud kõige paremini näidata aktiivse osalemisega õppekogunemistel,» nentis Saar.

Ta lisas, et kaitsevägi jääb õppuse tulemusega rahule. Õppusega Okas sooviti testida juhtimissüsteeme, reservüksuste formeerimist ja reservväelaste teavitamist olukorras, kus vajalikud üksused kutsutakse kokku 24-tunnise etteteatamisega. Otsuste vastuvõtmisele ja juhtimise testimisele lisaks oli oluline saavutada kahe kompanii lahinguvalmidus ning see eesmärk kaitseväe kinnitusel ka saavutati.

Valitsus andis 1. detsembril kaitseväele korralduse kutsuda järgmisel päeval kokku esimene äkkõppus 303 reservväelasele. Õppus kestis reede õhtust pühapäeva õhtuni ja sinna kutsuti kaitseliidu Võrumaa maleva lahingkompanii ning staabi- ja sidepataljoni staabikompanii.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ütles pärast õppuse lõppu, et see tõestas reservväelastele, Eesti avalikkusele ja meie liitlastele, et reservväele toetuv riigikaitsemudel on toimiv ja Eesti saab oma reservväelaste peale kindel olla. 

President külastas välkõppust Okas. Foto:
President külastas välkõppust Okas. Foto: Foto: Mihkel Maripuu

Õppust külastas ka president Kersti Kaljulaid, kes rääkis äkkõppusele tulnutele, et meie kaitsevõime tugineb reservväelastele, kes peavad olema suutelised ühise üksusena tegutsema.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles