Raeküla kooli lastel käisid külas teenistuskoerad

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raeküla kooli õpilastel toimus põnev kohtumine teenistuskoeraga.
Raeküla kooli õpilastel toimus põnev kohtumine teenistuskoeraga. Foto: Erakogu

Kool on koht õppetööks, kuid õppimine on väga mitmepalgeline protsess ja kõike ei saa õppida õpikust, leida digimaailmast või kuulda juhendajalt. Pärnu Raeküla kooli lapsed õppisid hoolimist ja vastutustunnet elust enesest. Juba pikaajaliseks traditsiooniks on meie algklassi õpilastele saanud koguda oktoobris Pärnu kodutute loomade varjupaigale annetusi. Sel aastalgi andsid lapsed oma panuse, et varjupaiga loomade elu ja meeleolu paremaks muuta.

Lapsed ikka tahavad endale saada neljajalgset sõpra. Ja muidugi, väikesed koerapojad on ju nii nunnud. Aga kui palju hoolt, vaeva ja tööd on tarvis, et kutsikast kasvaks terve, tark ja hooliv kaaslane oma peremehele? Nii leppisime kokku juba septembris, et sel aastal kutsume kooli külla just need koerapidajad, kes ei kasvata koeri ainult perelemmikuks, vaid inimeste tublideks abimeesteks.

Oktoobri teisel nädalal rõõmustasid lapsi jahikoer Maša ja perelemmik Nibu. Meil käis külas 4.c klassi lapsevanem hr Lootus oma koertest kasvandikega. Saime teada palju huvitavat koertest üldse: nende eri tõugudest; iseloomust; missugune koer sobib missugusele inimesele seltsiks; milline koer võiks elada korteris ja milline vajab palju ruumi ja liikumist; kuidas dresseerida koeri, et nad oleksid kuulekad. Külaline pajatas huvitavalt, milliseid nippe kasutatakse jahikoerte õpetamisel, ja rääkis sedagi, mis peab koer tegema, kui satub metsas kokku karuga.

Lapsed panid tähele, et Mašal oli kaelas huvitav aparaat. Nägime siis oma silmaga, missugune on see seadeldis, mille kaudu peremees saab teada oma koera täpse asukoha nii maal kui linnas ja isegi paksus metsas.

Väike Nibu sai kohe kõigi laste lemmikuks ja vastupidi, sest koerakest kostitati hulga maiuspaladega.

Novembri päris viimasel päeval külastasid Raeküla kooli nooremaid lapsi hoopis teist liiki teenistuskoerad ja nende peremehed.

Seekord jagas lastele teadmisi politseikomissar Ene. Koerajuht Ene ja tema kolleeg tõid kooli kaasa oma truud kaaslased Willy ja Cabo.

Raeküla kooli algklassilapsed olid juba pikalt oodanud neljajalgsed külalisi. Kaasa oli toodud külakosti, valmis meisterdatud tänukaart. Lõpuks saabuski päev, kui neljajalgsed külalised kooli jõudsid. Kuna lapsed teadsid, et tulijad on politseist, oli saalis aupaklik vaikus. Kõik soovisid erilistest abilistest palju teada saada. Koerajuht Ene rääkis lastele, kuidas koerast üldse politseikoer saab, kuidas treenitakse koeri nii kuulekaks, et  nad mõistavad inimkeelt ja saavad aru ühe korra lausutud käsklusest.

Lastele näidati koerte oskusi käia kõrval, luurata, istuda, lamada ja astuda peremehega lausa ühte sammu. Räägiti, et koerad suudavad leida metsa eksinuid lõhna järgi ja neidki, kes sinna meelega pakku pugenud, avastada narkootikume ja loomulikult kaitsta oma partnerit.  Ka said lapsed teada, et needsamad armsad koerad: must Saksa lambakoer Cabo ja põneva kasukaga belglane Willy, kes pole sugugi leebed mänguseltsilised, vaid truud töökaaslased ja abilised oma juhtidele. Isegi nende mängimine oli jõulisem kui tavalisel perekoeral.

Kui koerte oskused nähtud, algas küsimustesadu külalistele. Lapsi huvitas, et kas koerad on sellistes osalenud seiklustes, mida võib filmidest näha. Kahjuks pole elu õnneks nii hirmutavalt põnev. Ent huvitavaid seiku leidub Willygi teenistuskäigus. Ta on tubli narkokoer, samuti on leidnud kadunud inimese ja saadab alati oma perenaist patrullimisel.

Lõpetuseks lauseid laste kirjutatud muljetest pärast kohtumist Willyga.

Aron: „Meie kooli külastasid täna politseinikud koos koera Willyga. Willy on pruuni värvi, kikkis kõrvadega ja üsna lõbus ning vallatu. Mulle meeldis, kuidas Willy mängis oma treeneriga palli. Ta kuulas väga hästi sõna. Mulle väga meeldis vaadata ja kuulata.“

Sten-Evil: „Willy on vapper koer ja tark. Ta tahab alati mängida. Ta aitab politseid. Ta teab, kus kurjategijad on. Ta on vahel kuri, kui paha inimene tuleb ta lähedale. Kui Willy peab valima kas söök või mängimine, valib ta mängimise.“

Oliver: „Willy on kuueaastane Belgia lambakoer. Ta töötab politseis koos oma perenaisega. Willy on käinud võistlustel ja seal isegi võitnud karikaid. Ükskord püüdis Willy linnas ühe varga kinni. Ta käis ka Ungaris missioonil, kus ta ajas pätte taga soos. Willy on oma kodus energiline.“

Johanna: „Willy perenaine rääkis veel seda, et alguses treenivad nad koeri toidu ja mänguasjadega ja hiljem, kui neile antakse valida, kas söök või mänguasjad, valiksid nad  mänguasja. Willy on püüdnud kinni isegi ühe alkoholijoobes autojuhi, kes puges auto alla peitu, aga Willy leidis ta ikkagi üles.“

Kristofer: „Willy on politseikoer. Ta oskab väga paljusid asju. Näiteks lamada, istuda, kõrval olla jne. Willyl on ka väga hea lõhnataju. Willy on käinud enda partneriga missioonidel. Willy pidi enne tööleminemist tegema eksami läbi. Willy ei häbene, kui kõik vaatavad, kuidas ta palli mängib.“

Sandor: „ Willy on politseikoer. Willy aitab otsida kadunud asju. Vahel on ta leidnud ka inimesi. Kui sa temaga mängid, peab sul seljas olema kaitsevest, et sa haiget ei saaks. Willy on väga hästi treenitud koer. Kui perenaine ütleb: „Kõrval!“, siis on Willy kõrval nii kaua, kuni tuleb uus käsk või siis kui hakatakse mängima.“

Rokko: „Willyl on viis korda parem haistmine kui inimesel.Willy peab oma toidu välja teenima töötades. Willy tahab palju mängida.“

Kerret: „Willy on hästi treenitud koer. Willy oskab sõna kuulata, esemeid leida, inimesi otsida, narkootikume leida. Willy on hästi energiline koer, ta tahab süüa ja mängida hästi palju. Willy omanik on hästi tore ja lõbus.“

Markus: „Politseis töötab Willy jälitus- ja narkokoerana, see tähendab, et ta otsib kurjategijaid jälgede mööda ja otsib narkootikume autodest ja inimestelt. Ta on väga energiline koer ja talle meeldib väga mängida. Willyle ei meeldi igavus, lärmakad inimesed ja toas olemine. Mulle meeldis väga, kuidas ta oma perenaise sõna kuulas.“

Kõigist arvamustest jäi kõlama suur imetlus selle üle, kuidas on võimalik koera treenida nii, et ta kuulab sõna ja on samal ajal õnnelik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles