Kes sööb ära kõik Islandi vaalad?
7. detsember 2016, 14:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaalaliha söömine on tekitanud palju vastakaid arvamusi ning Islandilt võib endiselt veel leida restorane, kus pakutakse nii vaala- kui ka lunniliha roogasid.
Vaalad, mida Islandil turistide ette seatakse, püütakse samast paigust, kus päeviti käivad grupid vaalavaatlusel. Seetõttu ei pruugi paljud taibata, et see sama vaal, keda nad pildistasid, võib juba järgmisel päeval nende toidulaual olla, vahendab The Culture Trip.
Turistid külastavad Islandit ning söövad sageli autentse õhtusöögi pähe vaalaliha, mil on tõelise Islandi toidukultuuriga sama palju pistmist, kui Eestil merevaiguga. Tegelikult ei ole islandlased aga üldse sagedased vaalaliha sööjad.
Vaid 3,2 protsenti Islandi elanikest sööb vaalaliha regulaarselt. Uuringu kohaselt tähendab regulaarselt aga vaid rohkem kui kuus korda aastas. 1,7 protsenti sealsetest elanikest sööb vaalaliha iga kuu.
Uuringust selgus seega, et vaalade jahtimist hoiavad elus peamiselt veel turistid, kes on veendunud, et liha söömine käib Islandi kultuuri juurde. Sellise arusaama tekke põhjus on küll täpselt teadmata, kuid on alust arvata, et seda õhutavad tagant peamiselt jahiga seotud ettevõtted, kes soovivad oma äri elus hoida.
Siiski on vaalad Islandi identiteedi üks osa ja seda on seostatud tugevasti Islandi iseseisvuse ja majandamisega. Nii rõhutasid mitmed grupid, et Island ei vaja Euroopa Liitu, sest neil on vaalad ja vaalaliha.
Rahvusvaheline Loomade Heaolu Sihtasutus ja Islandi Vaalavaatlejate Assotsiatsioon on koostöös algatanud kampaania «Kohtu meiega, aga ära söö meid,» millega loodetakse turiste panna vaalaliha söömise osas ümber mõtlema.
Kampaania algusest peale on see saanud head tagasisidet ning ka paljud restoranid on hakanud end nimetama vaalasõbralikeks. Selle aasta augustis andsid 100 000 kohalikku ja turisti allkirja, et valitsus keelustaks vaalade jahtimise ning toetaks pigem ettevõtteid, kes tegelevad vaalavaatlusega, mis toob igal aastal riigile sisse 11 miljonit eurot.
Islandi vaalaäri
Islandil mängib vaalaäris rolli kaks haru. Kääbusvaalasid jahitakse Islandi ranniku lähistelt ja nende liha müüakse peamiselt kodumaal maha. Heeringvaalad püütakse kinni aga avamerel ja nende liha transporditakse peamiselt Jaapanisse.
Kaasaaegse vaalajahtimise juures ulatuvad 1948. aastasse, kui Hvalur H/F alustas oma tegevust. Hvalur ostis ära Ameerika mereväebaasis, mis asus Hval fjordi lähedal, et seal Islandi ja Gröönimaa vahel opereerida.
Vaalajaht kestis Islandil katkematult hiliste 1980ndate aastateni, kui Rahvusvaheline Vaalapüügi Komisjon hääletas, et igasugune jaht peaks peatatama. Vaatamata sellele tapeti järgmise nelja aasta jooksul veel 80 ohustatud heeringvaala ning lisaks 120 muud vaalaliiki. Nende tapmise eesmärgiks nimetati alati uurimistööd.
2003. aastaks anti sisse uurimistöö järgmine etapp, mida juhtis taaskord Hvalur H/F. Selle käigus tapeti veel 200 vaala ning püüti välja selgitada, kas väiksem vaala populatsioon kasvatab märkimisväärselt teiste kalade populatsiooni. Seni ei ole tulemusi veel koondatud.
Hvalur H/Fi tegevjuht Kristjan Loftsson on uurimistöö suur pooldaja, kuid kuna ta on ka Islandi vaalapüügi korporatsiooni eesotsas ja ka suurima mereanni ettevõtte juhtkonnas, on tema finantsiline huvi kergesti märgatav. Sisuliselt võidab Loftsson iga kord, kui mõni vaal tapetakse või kala kinni püütakse.
Kuna nõudlus vaalaliha järele on Islandil oluliselt kahanenud, on Hvalur H/F pidanud vaeva nägema, et oma püügist pidevalt lahti saada. Nüüdseks on nad tuntud juba selle poolest, et panevad vaalaliha luksuslike loomatoitute sisse, teevad sellest käsitööõlut ja kasutavad jääkprodukte, et anda energiat oma laevadele. Firma eestkõnelejad peavad seda keskkonnasäästlikuks.
Selle aasta veebruaris teatas Hvalur H/F aga, et peatab vaalapüügi lõplikult, sest nõudlust enam lihtsalt ei ole. Siiski ei ole looduskaitsjad aga veel rõõmsad, sest kardetakse, et üsna pea naaseb Loftsson taas vana äri juurde.
Seni kuni turistid näitavad üles vähimatki huvi vaalaliha vastu, on turg endiselt olemas. Kääbusvaalasid on maailmas järgi vaid 900 000 ning heeringvaalade arvukus on veelgi väiksem, 30 000, mistõttu tuleks Islandile reisides vaalaliha söömisest loobuda.
