Simson jätab kaugbussiliinide turu hoolimata konkurentsiameti ja turuliidri ettepanekutest avamata (4)
8. detsember 2016, 12:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusminister Kadri Simson on seisukohal, et piiramatu konkurents pole Eesti siseste kaugliinibusside turul õige, ning ta ei toeta liinilubade andmise piirangute lõpetamist.
Justiitsministeeriumi valitsemisalasse kuuluv konkurentsiamet tegi novembri lõpus kolmandat korda ettepaneku avada kaugbussiliinide turg vabale konkurentsile. Amet on teinud samalaadsed ettepanekud ka 2010. aastal ja 2012. aastal. Liinilubade andmise piirangud on konkurentsiameti hinnangul ühistranspordiseaduses sõnastatud ebakonkreetselt ning piirangute täpsem sisustamine on jäetud maanteeameti otsustada. Seetõttu tuleks piirangud, mille järgi puudub selgelt põhjendatud vajadus, ameti hinnangul tühistada.
Vastavasisuline ettepanek saadeti novembri lõpus muuhulgas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, mille valitsusalasse maanteeamet kuulub.
Vastne majandusminister Simson on turu avamise plaanile vastu, kirjutades konkurentsiametile saadetud vastuses, et ettepanekut korraldada ühistransporti piiranguteta konkurentsi põhimõtetel ei toetanud ka riigikogu, kui menetles eelmise aasta oktoobris jõustunud uut ühistranspordiseadust (ÜTS).
«Riigikogu hinnangul ei ole mõistlik avaliku teenuse kättesaadavus jätta piiranguteta vaba turu meelevalda, see tähendab et olukord, kus liinide avamine, sulgemine, teenindamine, mitteteenindamine, sõiduplaanide muutmise sagedus ja muud korralduslikud küsimused sõltuksid ainult vedajate soovidest, kahjustaks lõppkokkuvõttes kõigi turuosaliste huvisid,» märkis Simson.
«Sõitjatel kaoks usaldus ühistranspordi vastu, sealhulgas ei saaks keegi oma liikumisvajadustes loota ühistranspordile, kui puudub kindlus liinide teenindamisse ja sõiduplaanide kehtivuse stabiilsusele. Vedajad ei investeeriks uutesse turvalistesse ja keskkonnasäästlikesse bussidesse, kui iga soovija võib ühele liiniväljumisele kuhjata erineva kvaliteeditasemega sõidukeid, ning riik omakorda peaks operatiivsel reageerima suletavate liinide asendamiseks, või ka vastupidi, sealhulgas selleks vajadusel riigieelarvest täiendavaid toetusi kaasates,» jätkas Simson.
Tema sõnul on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) täielikult nõus riigikogu seisukohaga. Samuti avati Simsoni hinnangul juba uue ÜTS-i jõustamisega veoturg olulises osas.
Konkurentsiamet väitis oma novembris saadetud avalduses, et kehtiv korraldus seab olemasolevad ja uued vedajad ebavõrdsesse konkurentsiolukorda, eelistades turul juba tegutsevaid vedajaid. Nii olemasolevad kui ka uued vedajad peaks aga saama turule siseneda ja seal tegutseda samadel tingimustel.
Näitena tõi amet Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva liinid, kus ühel vedajal (Lux Expressi kaubamärgi all tegutsev AS Mootor Grupp, toim) on rohkem kui 70protsendiline turuosa. Vaba konkurentsi rakendamise tulemuseks oleks ameti hinnangul vedajate ühetaoline kohtlemine, aga ka soodsamad pileti hinnad tarbijale.
Simson pole konkurentsiameti hinnanguga nõus, märkides, et AS-i Mootor Grupp turuosa on teatud suundadel suurenenud just pärast uue ÜTS-i vastuvõtmist ehk turu avanemist.
«Meile teadaolevalt on lisaks mitu vedajat pidamas ettevõtte müügi üle läbirääkimisi või suunanud arendustegevusi pigem naaberturgudele, kus on muuhulgas tegemist sisult suletud veoturuga,» märkis Simson.
Simson möönas siiski, et uue ÜTS-i halduspraktika kujundamisel on ilmnenud ka parandamist vajavaid kohti hindamismetoodikas. Temale teadaolevalt on maanteeamet koostöös turuosalistega asunud juba neile sobivaid lahendusi otsima.
«Siinkohal oleme tänulikud konkurentsiametile, mille esindaja osaleb maanteeameti juures tegutsevas liinilubade komisjonis ja loodame, et teiega koostöös leiame uue ÜTS-i rakendamisel seadusandja tahtest lähtuvad lahendused, mis ühtlasi tagavad nii sõitjate kui vedajate huvide parima kaitstuse,» kirjutas minister.
MKM-i hinnangul võiks aga konkurentsiamet kriitiliselt üle vaadata «senised kinnistunud arusaamad piiranguteta konkurentsi põhimõtete rakendamise ülimuslikkusest kõikehõlmava abinõuna turumoonutuste vältimiseks, seehulgas konkurentsi ja pakkujate arvu suurendamiseks.»
Kokkuvõtvalt märgib Simson, et majandusministeerium ei algata ühistranspordiseaduse muutmise seadust, mis kaotaks Eesti kaugbussiliinide turul liinilubade väljastamise piirangud.
Lux Expressi hinnangul oleks Eesti siseste kaugliinibusside turul liinilubade andmise piirangute kaotamine kasulik nii vedajatele, sõitjatele kui ühiskonnale tervikuna.
«Meie oleme selgelt viimase paari aasta jooksul väljendanud seisukohta, et kõige kasulikum nii klientidele kui vedajatele oleks vabaturg, ehk iga vedaja saab opereerida just selliseid liine ja sellisel kujul, nagu ta näeb ise selle kohase olevat,» ütles Lux Expressi juhatuse esimees Hannes Saarpuu BNS-ile.
«Ma ei näe kasu või väärtust ühiskonnale, reisijale või vedajale sellest, et liinilubade andmise kord on muudetud bürokraatlikuks ja ebaselgeks ja toimub mingisugune kaalutlemine küsitavate faktorite ja parameetrite alusel. Meie seisukoht ühtib konkurentsiameti vaatega, et süsteem on bürokraatlik ja ei loo lisaväärtust,» märkis ta.
«Ma ei oska kommenteerida väidet, et meie turuosa jääb samaks, väheneb või suureneb, see ei ole küsimus - kui on keegi, kellel on hea idee ja suudab klientidele pakkuda suuremat lisaväärtust kui meie, siis ainult kliendid võidavad,» sõnas Saarpuu.
«Vabaturg kindlasti on kahe otsaga asi, kus on ka asju, mis konkreetselt Lux Expressi jaoks suurendavad riske, aga teisalt kui võtame selle, millises keskkonnas tahame tegutseda, siis meie oleme suunatud klientidele ja neile saab parimaid lahendusi pakkuda paindlikus keskkonnas,» ütles ta.
«Täiesti arusaamatu, millist lisaväärtust tänane kaalutlemine peaks looma. Täna on turu vabadus suhteline - sa saad turule tulla, aga sa ei saa tegelikult ise otsustada, millise toote või teenusega sa tuled,» lisas Lux Expressi juht.