Katusekambris külmetav tudeng on hääbuv liik (2)

Nils Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teise aasta üliõpilane Sandra Sommer elab Tartu üliõpilaselamus ja tuleb toime 485 euroga kuus ning tühja kõhtu kannatama ei pea. Enamiku annavad vanemad, ta ise teenib õpingute kõrvalt lisa lapsehoidjana. Laenu ei kavatse Sommer võtta ja kooli kõrvalt täiskohaga töötamist mõistlikuks ei pea.
Teise aasta üliõpilane Sandra Sommer elab Tartu üliõpilaselamus ja tuleb toime 485 euroga kuus ning tühja kõhtu kannatama ei pea. Enamiku annavad vanemad, ta ise teenib õpingute kõrvalt lisa lapsehoidjana. Laenu ei kavatse Sommer võtta ja kooli kõrvalt täiskohaga töötamist mõistlikuks ei pea. Foto: Margus Ansu

Katusekambris külmetavast ja praekartulitest toituvast tudengist on saamas samasugune haruldus nagu lendoravast – küsitletud kümmekonnast tudengist ei võta ainuski õppelaenu.

Eestis on 48 000 tudengit. Aeg-ajalt tekib mul neid Tartu kõrtsides kohates küsimus, millest nad praegu elavad. 1990. aastate üliõpilaste elu oli võrdlemisi närune: toonane õppelaen ja üksikutele kättesaadav olnud stipendium ei katnud kaugeltki elamiskulu ja kindlasti leidus Eestis selliseidki noori, kes ei saanud ülikooli minna vaid seetõttu, et nende vanemad ei suutnud õpinguid rahastada. Praekartul sibula-hapukoorekastmega oli toona ühikas pidupäeva gurmeetoit.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles