Välismaale õpirändama juba gümnaasiumi ajal

Kristina Traks
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Erakogu

Kui varasemalt seoti karjääri mõiste pigem tööeluga, siis tänapäeval mõtestavad inimesed karjäärina erinevate elurollidega kooskõlas elu. 

YFU Eesti MTÜ tegevjuht Kadri Eensalu julgustab lapsevanemaid lubama oma lapsi välismaale vahetusõpilaseks juba gümnaasiumi ajal. Tema enda tütar Renate õpib praegu Mehhikos ning gümnaasiumi viimase klassi õpilasena tuleb seal suurepäraselt toime.

Renate alustas õpinguid Mehhikos sel sügisel ning õpib praegu sealses koolis viimases klassis. Eksootilise ja kauge koha valis tüdruk ise, kuid ega ta tegelikult polnudki alguses väga vaimustunud välismaale õpirändele minemisest.

«3–4 kuuga on lapses toimunud märkimisväärne arenguhüpe,» kinnitab Eensalu. Kõige keerulisem oli alguses muidugi keelega, sest Renate oli küll õppinud hispaania keelt aastakese C-keelena, kuid see oskus ei taganud veel hispaaniakeelses keelekeskkonnas hakkama saamist. Just keele omandamist näebki ta õpirände kõige selgemini hinnatava tuluna.

Kuhu kadus mu teismeline?

Teise väga olulise momendina, mis lapse juures muutub, nimetab Eensalu n-ö sisemist kasvamist. «Meie juurest läks ära teismeline tüdruk, tüüpilise arvamisega, et tema teab kõike elust. Kui ma praegu loen tema blogi ja temaga vestlusi pean, siis näen, kuidas ta on juba õppinud ennast analüüsima ja tema maailmapilt on avardunud,» räägib ta. «Vähem oluline pole ka vastutuse ja ise hakkama saamise õppimine. Või näiteks oma rahaga päriselt toime tulemise õppimine. Seda kõike ei saa õppida turvaliselt kodus elades.»

Eensalu leiab, et õpirändeks on parim aeg just gümnaasiumiaeg, näiteks eelviimane klass. «Tuleb lasta lapsel minna ja proovida ise hakkama saamist. See on väga kirgastav ja arendav kogemus nii temale kui ka lapsevanemale. Olen kuulnud arvamust, et lõpetagu gümnaasium Eestis ära ja küll ülikooli ajal jõuab välismaal õppida. Samas mina pooldan just gümnaasiumi ajal õpirändamist – ta elab seal kohalikus peres ühena pereliikmetest, saab rohkem aimu kohalikust kultuurist, tavadest ning tema üle on ka järelevalve,» sõnab ta.

Kolm etappi

Põlvamaa Rajaleidja keskuse karjääriinfospetsialist Kadri Pelisaar ütleb, et vanem saab noort toetada kõikides õpirände etappides. Eristada võib kolm perioodi: eelnevad ettevalmistused õpirändama minekuks, välismaal viibimine ja tagasi Eestis olemine.

Ettevalmistavas perioodis saab vanem olla kindlasti noore jaoks julgustaja. Pea meeles, et see kogemus arendab noort inimest tohutult. Abiks saab olla asjaajamisel, reisi praktilisel planeerimisel ja suhtlemisel vahendava või vastuvõtva organisatsiooni või perega.

Kui noor juba viibib välismaal, soovite te kindlasti mõlemapoolselt kontakti hoida ja tegemistest teadlikud olla. Mis vormis ja kui sageli suhtlus toimub, võib olla erinev. Küllap tuleb arvestada ka ajavahet. Eemalviibijale on toeks on aga isegi lühikesed sõnumid või mõni argipäevane foto.

Kui noor tuleb tagasi, on ta muutunud. «Ära arva, et elu läheb edasi nii nagu enne. Ole valmis pikkadeks pajatusteks ja võrdlusteks. Lepi sellega, et kohanemine koduse eluga võib võtta sama palju aega kui välisriigis elamine. Kindlasti tuleb kodus tagasi olles noorele kasuks, kui ta leiab ka Eestis mõne grupi või kogukonna, kus oma muljeid koduseks saanud riigi osas jagada,» lausub Pelisaar.


Laps kipub välismaale? Viis soovitust, kuidas teda vanemana toetada

Sinu laps on otsustanud minna välismaale. Olgu põhjus selleks milline tahes, siin on viis praktilist soovitust, kuidas toetada välismaale kippujat.

1.     Tähtajad ja nendest kinni pidamine. Kui noor suundub välismaale mõne programmi kaudu, siis sinu kui lapsevanema teadlikkus selle ülesehitusest ning vajalikest protseduuridest aitab tagada selle, et kõik saab õigel ajal tehtud ning noor ei jää hiljaks.

2.     Rahaküsimused. Välisriiki suundumine võib osutuda üsna kulukaks ja mõistlik on kulutused läbi mõelda. Sina saad julgustada noort tegelema toetajate otsimisega ning suunata, kust ja kuidas leida veel teisigi raha kogumise võimalusi.

3.     Lihvige võõrkeele oskust! Hea võõrkeele oskus aitab paremini kooli ja uude keskkonda sisse elada. Aita oma noorel vajadusel leida keeleõppeks täiendavaid võimalusi juba enne võõrriiki lahkumist.

4.     Kultuurierinevustega toimetulek. Eri maade ja kultuuride kombed varieeruvad suurel määral, mistõttu ei ole võimalik anda üheseid ja igal maal kehtivaid käitumisjuhiseid. Tihti võib enne välismaale suundumist olla noorel sihtriigist idealistlik või ebareaalne ettekujutus, aita oma noorel maa peale tagasi tulla!

  1. Paku moraalset ja emotsionaalset tuge! Olenemata uue keskkonna elevusest, oled sa kogu eemaloleku perioodi jooksul oma noore jaoks asendamatu. Leppige kokku, kuidas ja millal te suhtlete. Tea, et kui oled oma noorele lihtsalt olemas, siis annab see talle tohutult algatusvõimet, suutlikkust oma ideid ellu viia ja julgust võtta vastutust.

Lisainfot ja tuge enne välismaale suundumist, seal viibimise ajal ja naastes pakuvad nii lapsele kui ka lapsevanemale Rajaleidja maakondlike keskuste karjäärispetsialistid. Leia omale lähim keskus rajaleidja.ee.  

Foto: logo
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles