Raeküla kool viis koolitunnid Kurgjale

, Raeküla kooli õpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raeküla kool pidas koolitunnid Kurgjal.
Raeküla kool pidas koolitunnid Kurgjal. Foto: Erakogu.

Pärnu Raeküla koolil on toredaks traditsiooniks kujunenud teha teistmoodi koolipäev väljaspool koolimaja. Sel aastal võtsid kolmandad klassid nõuks pidada ajaloo-, loodusõpetuse- ja käsitöötund Kurgjal.

Hommikul, kui end teele asutati, oli ilusale talvepäevale järgnenud heitlik sügisilm. Lapsed oli hommikul ilma üle natuke nördinud. Siiski soosis ilmataat ettevõtmist ja keeras taevakraanid meie koolipäevaks kinni. Teekond Kurgjale kulges metsade ja põldude vahel, nägime lausa mitut metskitse. Käänulise tee ääres seisid tummalt imelised habetunud puud, nii pikki ja rohkeid habesamblikke polnud meist keegi varem kohanud.

Peagi tervitaski tulijaid Kurgja. Suurt imestust põhjustas jõel olev pais ja seegi, et jõevesi oli kokakoola värvi. Nüüd said lapsed teada vesiveskist ja sellestki,et pais on jõel veski pärast. Ka vee värvile leidus selgitus.

Kui esimene uudishimu rahuldatud, kutsuti lapsed meisterdama põnevaid jõulukaarte, mis valmistati vineerplaadile ja kaunistati kõige looduslikuga. Kaardid said üks kaunim kui teine.

Seejärel ootasid meid talitused laudas. Tuli sööta lambad ja lehmad, lähemalt sai kaeda hobuseidki. Nüüd, kui välitööd tehtud, kutsuti lapsed appi leiba valmistama. Suur reheahi oli köetud soojaks ja kerkima pandud leib ootas astjas, et lapsed perenaisel sellest pätsid vormida aitaksid ja need ahju paneksid. Madalad laed, tillukesed aknad ja pimedad toanurgad olid lastele omaette eksootika. Veider tundus mõte, et meie esivanemad just nii elasidki. Erilise huviga kuulati aga perenaise juttu ahju hingeelust: kuidas põleb tuli ahjus eri ilmaga. Ahju häälgi sai lastele kuuldavaks, kui kõik tasa olid.

Talitused tehtud, jõudis kätte lõunaaeg. Maitsev taluleib ja soojad vorstid tahtsid keele alla viia. Söök söödud, kargas meie hulka jõulusokk. Kummaline elukas oli vanasti jõuluvana asemel. Küsis lastelt mõistatusi, rääkis vanast ajast ja õpetas sedagi, kuidas looga alt läbi pugedes paremaks lapseks saada. Ka õpetajad pidid paremaks saamise tembu läbi tegema. Meie koolipäeva lõpetas lustakas mäng.

Kui nüüd tööd tehtud, kõht täis ja mängud mängitud, ootas meid ees kodutee. Pealegi kibelesid kotis vurrid ja muud põnevad asjad, mis käsitööpoest kaasa oli ostetud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles