Õpetajate Lehes 16.12.2016:
Õpetajate Lehes sel reedel: jõulude tähendus, vanemaks olemise õppimine
15. detsember 2016, 14:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis on jõulude tähendus?
Tallinna Rabarübliku ja Lauliku lasteaia lapsed käisid tänavu esimest advendiküünalt süütamas Nõmme Rahu kirikus, kus kirikuõpetaja Ove Sander jutustas neile jõululugu ja rääkis jõulude tähendusest.
Mailis Reps: «Kui uuendusi ei suruta peale, siis võetakse nad omaks»
Koolidele ja õpetajatele tuleb anda rohkem vabadust ise otsustada oma tööviiside üle. Varajasest sekkumisest ja süsteemsest toetusest on päris kindlasti palju kasu. Kohalike omavalitsuste roll hariduselus suureneb. Erakoole ei tohi eelisrahastada, kuid ka mitte alavääristada. Need on mõned väljavõtted minister Mailis Repsiga tehtud intervjuust.
Ka vanemaks olemist peame õppima
Kaia Iva juhtis enne sotsiaalkaitseministri toolile asumist lasteaeda ja tal tuli lahendada ka erivajadustega laste probleeme. «Kõik erilised juhtumid on isemoodi, igaühele tuleb kohapeal õmmelda rätsepaülikond,» leiab Iva. «Kui me paindlikud lähenemised üles leiame, suudame perekonda aidata. Vanemlust tuleb toetada ja vanemaks olemist õppida.»
Et sõnast «hoolivus» saaks tegu
Peetri kooli sotsiaalpedagoog Kaia Roots kirjutab, kuidas tema kooli lapsed on teinud koostööd Toidupangaga, käinud esinemas vanadekodus, aidanud loomade varjupaiga loomi, korraldanud heategevuslikke laatu ja rahastanud saadud tuluga Keenia tüdruku Lavine Wandutu õpinguid.
Haridusaasta 2016
Ülevaade aasta jooksul toimunud meeldejäävatest haridussündmustest: haridusfestivalid Helsingis ja Tartus, koolide liitmine ja uute avamine, arvamusfestival Paides, ministri kahekordne vahetus ja muidugi PISA testide tulemused.
Direktor Luisk oli Hollandi koolis õpipoisiks
Hollandi koolijuhtide ühendustel on hariduspoliitika kujundamisel tähtis roll, koges kuu aega võõrsil stažeerinud Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Luisk. Õpilased töötavad meeskonniti, õpetaja on pigem mentor kui aineekspert.
Korstnapühkija toob õnne!
Korstnapühkija-meister Pepe Sussen pole üksildane hunt, nagu korstnapühkijate kohta ennatlikult arvatakse. Pepe Sussen on koolitanud üle 40 õpipoisi, rajanud korstnapühkijate liidu, osalenud selle kaudu korstnapühkijatele uue õppekava ja kutsestandardi väljatöötamisel, löönud kaasa üleeuroopalise korstnapühkijate assotsiatsiooni tegevuses. Peab tegusema, lihtsalt istudes ei muutu mitte midagi paremaks, on tema moto.
Surm ja lein koolis
«Loomulikult on vaja koolis tutvustada ka seda osa elust, sest tahes või tahtmata puutume kõik surma ja leinaga kokku,» väidab laste ja noorte kriisiprogrammi liige ja hingehoidja Naatan Haamer, kelle sõnul on surm ja lein üks teemadest, mis läbivad kogu lapse kasvuaega.
Teadusfoorum «teadusEst 2016»: kuidas toetada noori ja hoida naisi teaduses
Eeva Kumberg ja Siret Rutiku Eesti teadusagentuurist küsivad, miks on vaja teaduse rahastamise süsteemi muuta.
Teaduse populariseerimise kiiresti muutuv kunst
Kultuur pole midagi muud kui omavahel lõimunud teadus ja kunst, tõdevad Ebe Pilt ja Tarmo Soomere. Tänapäeva teadus on keeruline. Sealt ka teaduse populariseerimise ja igapäevaelus kasutamise probleemid.
Piret Raud: «Enamasti inspireerib mind raamatut kirjutama mõni huvitav karakter»
Piret Raud on paljude Eesti laste lemmikkirjanik. Tema toredate jutu-ja pildiraamatutega on tuttavad ka teiste maade lapsed, neid on tõlgitud 12 keelde. Intervjuus räägib ta oma lapsepõlvest ja kooliajast ning sellest, kuidas tema raamatud valmivad.
Noortel on jalg äriilma ukse vahel
Äriideede arendamise programm «Starter» lõpetas 2016. aasta suurejooneliselt – 130 noorte meeskonnaga, mis on loodetust oluliselt rohkem. Õiguse võidelda parima tiitli eest finaalis sai ainult kuus parimat. 9. detsembril Tartus ärifestivali sTARTUp Day raames toimunud heitluses osutus parimaks Tallinna tehnikaülikooli võistkond MoleQL.
Kui taevas oli palju lähemal
Et omal ajal oli taevas inimesele palju lähemal kui nüüdisajal, selles võib igaüks kergesti ise veenduda, vaadates kas või tähistaevast pimedas sügis- või talveöös kaugel metsas, kirjutab Karl Kello.