Muuseumist varastatud kuju leiti üles 28 aastat hiljem

Kui 1940ndate lõpus Rootsi-Mihkli kirik hoopis spordisaaliks muudeti, viidi kantsel esialgu Hobuveskisse, seejärel oli ta mõnda aega Märjamaa kirikus ja lõpuks jõudis kunstimuuseumi hoidlasse. Sealt varastatigi kantsli jalg, mis on täna õnneks tagasi kirikus. Nüüd aga ilma värvikatteta.

FOTO: Sander Ilvest

Riiklikku registrisse on koondatud sajad Eestis varastatud ja tänaseni kadunud väärtuslikud kunstimälestised. Ilmselt on paljud varastatud mälestised jõudnud välismaale, mis tähendab, et seda osa kultuuripärandist ei pruugi me enam kunagi tagasi saada.

«Nagu mu endine kolleeg armastab öelda, siis kunst ei kao maailmast kuhugi. Ta lihtsalt vahetab kohta,» rääkis varastatud mälestiste kohta muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor Linda Lainvoo. Kui suurem osa «kohavahetuslugusid» jäävad lõputa ehk varastatud kunstimälestist üles ei leitagi, on ka mõni üksik edulugu.

Teise maailmasõja ajal evakueeriti Tallinna vanalinnas asuvast Rootsi-Mihkli kirikust selle sisustus, mis 1983. aastal otsaga Eesti Kunstimuuseumi kogusse jõudis. Kui täna kujutame me kunstimuuseumi varasalve ette vinge turvasüsteemi ja mehitatud valvega, oli toona pilt hoopis teistsugune.

Tol ajal olevat muuseumihoidlal olnud üks valvur, kelle selja taga oli võtmekapp. Kapis rippus teiste võtmete kõrval ka see, mis avas hoidlaukse. 1987. aastal murti hoidlasse sisse ja varastati muu hulgas Rootsi-Mihkli kiriku kantslijalg, Moosest kujutav figuur.

Kuuliauk, mille skulptuur tõenäoliselt Teises maailmasõjas sai, on kuju õlavarres. Foto: Sander Ilvest.

FOTO: Sander Ilvest

Kuju pakkus üllatusi

Pea 30 aastat hiljem, 2015. aasta veebruaris võttis Lainvooga ühendust modernistliku skulptuuri ekspert Juta Kivimäe. «Ta ütles, et kuule, tead, mulle toodi ekspertiisi üks naljakas puidust skulptuur. Omanik arvas, et selle autor on Amandus Adamson, aga Adamson see küll polevat.»

Kui Lainvoo kujust pilti nägi, oli ta üsna kindel, et tegu on barokkskulptuuriga, võimalik et Christian Ackermanni tööga. «Hakkasin asju läbi lappama ja ühel hetkel käis «põmm», kui nägin fotot sellest samast skulptuurist,» kirjeldas Lainvoo.

Kuna Teise maailmasõja eelne foto ei olnud ainult hästi säilinud, vaid ka ääretult detailne, oli kohe selge, et tegemist on sama kaitsealuse kujuga, mis 1980ndate lõpus muuseumist varastati.

Kuju Kivimäele vaatamiseks viinud omanik ei teadnud asjast väidetavalt midagi ja kuna vargus leidis aset ammu aega tagasi, lepiti sellega, et vähemalt on väärtuslik mälestis tagasi saadud. Täna on Moosese skulptuur tagasi kirikus.

Kuid koju naasnud kuju pakkus muinsuskaitsjatele teisegi üllatuse. Kui enne võõrastesse kätesse jõudmist oli kuju värvitud, siis mingil põhjusel oli kogu värv maha kraabitud. «Kui kuju natuke puhastati ja poputati, tuli sellest välja Teise maailmasõja aegne kuul. Ajalooliste relvade spetsialist tuvastas, et tõenäoliselt sai kuju kuuli 1944. aasta Tallinna lahingutes, kui see evakueerimise käigus kirikust välja viidi,» rääkis Lainvoo. Ekspertiis näitas ka, et kuul tuli Saksa vintpüssist Mauser.

Kuul tuli välja Moosese figuuri õlavarrest. Foto: Sander Ilvest.

FOTO: SANDER ILVEST/PM/SCANPIX BALTICS

Lainvoo sõnul õnnestub mõnele kadunud mälestisele jälile saada umbes kord aastas. Arvestades, et 2011. aastal loodud varastatud kunstimälestiste registris on tänaseks kokku 653 asja (millest suurema osa moodustavad ikoonid), ei tundu see tavainimesele just kuigi rõõmustav tulemus. Muinsuskaitsjad aga peavad sedagi õnnestumiseks.

Registrit kasutavad vast kõige enam kohalikud antiigikaupmehed, kes ei taha oma head nime varastatud asjade müügiga määrida. Kord võttiski üks Lainvooga ühendust. «Mulle tundub, et ma vist leidsin midagi,» olevat ta öelnud. Koos vaadati registrisse ja selguski, et tegemist oli 1990. aastate algul Kagu-Eesti kirikust varastatud ikooniga.

Kaupmehe teada võis ikoon olla ostetud Kadaka turult, mis, kusjuures, olevat 90ndatel olnud üks popimaid ikoonimüügikohti. Muidugi ei olnud iga Kadaka turul äri teinud ikoonimüüja kohe pätt. Paljudel õigeusklikel ongi kodus ikoonid, mis ei ole tingimata kaitse all olevad mälestised.

Ent samas ei saa välistada, et nii mõnelgi eestlasel ripub kas elutoa seinal või kogub pööningul tolmu just üks mälestiseks tunnistatud olulise kultuuriväärtusega asi.

Äri nagu iga teinegi

Kui pätid rüüstasid kirikuid eriti nahaalselt pigem 1990. aastatel, siis viimastel aastatel on suuri vargusi vähemaks jäänud. Ühelt poolt on põhjus kindlasti selles, et 90ndatel oligi sissemurdmisi rohkem, kuid teisalt on kultuuripärandi vastu suunatud kuritegude «trendid» muutunud. Nii on praegu kõige valusamalt löögi all hoopis arheoloogiapärand.

Ehk siis, kultuuriväärtuste varastamine on justkui tavaline kuritegelik bisnis? «Absoluutselt. Äri nagu iga teine,» ütles Lainvoo. Ta usub, et tõenäoliselt on sajad varastatud ikoonid ja muud esemed jõudnud Läände – kas Saksamaale või siis Belgiasse-Hollandisse. Mustal turul võivad ikoonide hinnad küündida tuhandete eurodeni.

Moosese kuju tagasi Rootsi-Mihkli kirikus. Foto: Sander Ilvest.

FOTO: SANDER ILVEST/PM/SCANPIX BALTICS

Kunstipärandit on kõige rohkem varastatud maakirikutest, kus tihtipeale pole kedagi kohal ja ka valve on tagasihoidlik. Sealt on omakorda varastatud kõige enam 19. sajandi materjali, mis kollektsionääride seisukohalt on pigem väheväärtuslik, kuid meie kultuuripärandile hindamatu väärtusega.

«Seda masendavam ongi, et vargusest saadud kasu on nii marginaalne, kuid see häving, mis on kultuuripärandile tehtud, on kolossaalne,» sõnas Lainvoo. See tähendab, et ühe ikooni varastamisel saab kahjustada kogu ikonostaas.

Politsei kinnitab: kirikutest varastatakse vähem

Kommenteerib politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Olja Kivistik: kirikud on aastatega muutunud turvalisemaks ning hoonetes on signalisatsioon, mis võimalikust sissetungist kiiresti teada annab.

Aastatel 2011-2016 registreeriti vargusi kirikust kokku 27. Selle aja jooksul on kirikuvara varastatud neljal korral.

Näiteks 2013. aastal varastati Noarootsi vallas kirikust erinevaid vanaaegseid esemeid nagu armulauakarikas, pateen, oblaatkarp, veinikarikas, karikad. Kirikutest on varastatud ka krutsifiks ja jutluseraamat.

Ülejäänud 23 juhtumit on seotud annetuskastidest varastamisega või kirikuruumidest tehnika vargusega. Samas on aga mitmeid juhtumeid, kus kirikutesse tulijad jätavad oma käekoti või vara tähelepanuta ning taskuvargad omastavad selle sisu.

Muinsuskaitseametil ei ole statistikat selle kohta, kui paljusid Eesti kirikuid rüüstatud on. «Kuid ma arvan, et meil ole Eestis kirikut, kust ei oleks midagi varastatud,» pakkus Lainvoo.

Kuid positiivse poole pealt: mälestiste tagasisaamiseks käib töö aastaringselt ja neid aitavad muinsuskaitsel tagasi saada nii politsei kui ka maksu- ja tolliamet, piiriülese kuritegevuse pidurdamiseks tehakse koostööd Interpoli ja isegi FBIga.

Väärtuslikud puitskulptuurid

Varastatud kultuurimälestiste registris peab Linda Lainvoo üheks kõige väärtuslikumaks Saaremaa Kaarma kiriku altarilt pärit 16. sajandi puitskulptuure.

Terviklahendus «Kristus kohtumõistjana» oli 1999. aastal alguses saabunud restaureerimiselt Rootsist. Kohe Eestisse jõudes, 12. veebruaril, varastati Tallinnas kaubik, milles puidust nikerdatud skulptuurid olid. Skulptuurid on muinsuskaitse all juba 1973. aastast.

Registrisse jõudnud varastatud mälestised leiab kunstimälestiste riikliku registri kodulehekeküljelt.

Koos kaubikuga varastatud puitskulptuur.

FOTO: Kaur Alttoa

Koos kaubikuga varastatud puitskulptuur.

FOTO: Kaur Alttoa

Tagasi üles