UNESCO raport: 2015. aastal kaotas elu 115 reporterit

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süüria parameedik üritab vigastatut elustada
Süüria parameedik üritab vigastatut elustada Foto: THAER MOHAMMED/AFP/Scanpix

ÜRO hariduse, teaduse ja kultuuri organisatsiooni (UNESCO) raporti kohaselt kaotas 2015. aastal elu 115 reporterit ning tegemist oli viimase kümne aasta jooksul ajakirjanike jaoks ühe ohtlikuma aastaga.

Kui varasematel aastatel rünnati eelkõige paberväljaannete reportereid, siis 2014. aastast alates on suund muutunud ja hukkunute seas on enim telereportereid, edastab Yle.

Uue sihtrühmana on esile kerkinud ka internetiväljaannete reporterid, keda rünnati ja tapeti möödunud aastal võrdlemisi palju. 2015. aastal kaotas elu 21 internetireporterit, kellest umbes pooled olid süürlased, kes edastasid lahingupaikadest otseinfot.

UNESCO raporti teatel on kõige ohtlikum töö kohalikel reporteritel, 95 protsenti möödunud aastal hukkunutest kuulusid sellesse kategooriasse. Ülejäänud viisi protsenti olid korrespondendid.

Raporti kohaselt rohkem kui pooled reporterite hukkumised leidsid aset paikades, kus käib sõda või toimuvad relvastatud kokkupõrked.

Kõige enam kaotas reportereid elu Süürias, Iraagis, Jeemenis ja Liibüas. Kõige vähem on reportereid hukkunud Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas.

UNESCO teatel kaotas ajavahemikul 2006 – 2015 elu 827 reporterit, mis põhimõtteliselt tähendab, et iga viie päeva tagant tapeti kuskil reporter. Suur osa ohvrites olid mehed, mis näitab, et väljaanded saadavad konfliktipiirkonda eelkõige mehi, kuid naisreporterite arv neis piirkondades on kasvamas.

Aastatel 2006 – 2013 hukkus konfliktipiirkondades töötanud naisreporterteritest aastas neli naist, kuid viimasel kahel aastal ulatub hukkunud naisreporterite arv 18-ni.

UNESCO raporti kohaselt on see ametlik statistika vaid jäämäe tipp, sest naisreportereid ähvardavad ohud, mis statistikas ei kajastu. Näiteks seksuaalne ahistamine, vägivald ja vägistamine, mis on tingitud soolistest ja kultuurilistest eelarvamustest.

2015. aastal hukkus enim Süüria ja Iraagi reportereid, kolmandal positsioonil on Prantsuse reporterid, kuna 2015. aasta jaanuaris ründasid džihadistid Pariisis satiiriväljaande Charlie Hebdo toimetust, mille tagajärjel kaotas elu kaheksa ajakirjanikku ja karikaturisti.

Kümne aasta jooksul rohkem kui 800 reporteri tapmisjuhtumis on saadud selgus vaid 60 juhtumi puhul.

UNESCO teatel on maailma mitmetest paikades seni kas sõjad või sõjalised kokkupõrked, mida kajastatakse ja selle tõttu järgnevatel aastatel hukkunud reporterite arv tõenäoliselt kasvab.

UNESCO saatis meediaalase küsitluse  62 liikmesriigi reporterite, ajakirjanike ja toimetajatele, küsimustikule vastasid 40 liimesriigi ajakirjandusesindajad.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles