Verevahetus lihakombinaadis: HKScan vahetas välja Eesti juhtkonna (10)

Adele Johanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lihakombinaat
Lihakombinaat Foto: Tairo Lutter

Rakvere Lihakombinaadi ja Talleggi omanik teatas täna, et vahetab välja ettevõtte juhtkonna, süüdistades neid ebaeetilises äritegemises. Ettevõtete käekäigule ja toodete kvaliteedile pole omanikel aga midagi ette heita.

«Kuigi tegemist on ebameeldiva olukorraga, siis on hea, et viisime läbi ettevõttesisese juurdluse ja tuvastasime rikkumised. On äärmiselt oluline, et kõik HKScani juhtkonna liikmed ja töötajad järgiksid käitumisjuhiseid ning peaksid kinni hea juhtimistava põhimõtetest oma igapäevatöös,» ütles HKScani tegevjuht Jari Latvanen.

Osa HKScan Baltikumi juhtkonnast vabastati sisejuurdluse ajaks töökohustustest ning sellel perioodil on vastutanud kontserni turundusjuht Anne Mere HKScan Baltikumi tegevuste eest. Täna teatas ettevõte, et Mere jätkab ka edaspidi tegevjuhina.

Seoses uurimisega on HKScan lõpetanud töö- või juhatuse liikme lepingud Baltikumi juhi Teet Soormi, seakasvatusdivisjoni direktori Mati Tuvi, linnukasvatusdivisjoni direktori Lauri Kallikormi ja seakasvatusdivisjoni tehnikajuhi Hindrek Smidtiga. Lisaks said mitmed HKScani töötajad hoiatused ettevõtte varaga mitteotstarbeliselt ümber käimise pärast.

Sisejuurdluse käigus selgus, et eelpoolnimetatud AS HKScan Estonia töötajad on ostnud tooteid ja teenuseid ettevõtetelt, mida omavad kas nad ise või nendega seotud osapooled. Nende hankelepingute koguväärtus on olnud aastatel 2013 kuni 2016 umbes 28 miljonit eurot.

Uurimisest selgus, et HKScani ja allhankijate vahelistes hankelepingu tingimustes on huvide konflikt, kus ei järgitud börsiettevõtetele omaseid ja ka HKScani nõutud läbipaistvuse põhimõtteid. 

Kõnealused allhankijad olid seotud sea- ja linnukasvatusega, sööda tootmise või muude teenustega nagu transport ja hooldustööd, mis on lähedalt seotud HKScani põhitegevusega.

HKScani käitumisjuhiste kohaselt peaks töötajad vältima neid situatsioone, mis võivad viia huvide konfliktini HKScani ja töötaja või muu osapoole, nende sugulaste või nende poolt juhitavate ettevõtetega.

«Saame siit vaid edasi liikuda ja keskenduda tulevikule. Tahan rõhutada, et Baltikumi regioon on meie üks olulisemaid koduturge ning meil on Baltikumis professionaalne personal, kellega jätkame äri ehitamist kindlameelselt ning palju tugevamal alusel kui enne,» lisas Latvanen.

HKScan Baltikumi endise juhi Teet Soormi sõnul on Baltikumi endine juhtkond käitunud korrektselt ja HKScani süüdistused on vaid ettekääne siinse juhtkonna vahetamiseks.

«Ettevõtte koostööpartnerite süsteem loodi lähtudes HKScani huvidest, kuna põllumajanduses valitsenud kriisiajal sisuliselt puudus Eestis stabiilselt toimiv linnu- ja seakasvatus, teatas Teet Soorm pressiteate vahendusel. Edukaks töö jätkumiseks ja laienemiseks tundis HKScan suurt vajadust võimalikult tarnekindla ja efektiivse linnu- ja seakasvatuse süsteemi järele.»

Latvanen kinnitas pressikonverentsil, et peamine probleem on huvide konflikt ning ettevõttesiseste normide rikkumine. Ettevõte käekäik Baltimaades ja tooted, millega on turule tuldud, on tema kinnitusel head.

Probleem on aga selles, et juhtkond istus paljude lepingute sõlmimisel mõlemal pool lauda ning seega ei ole teada, kas tegemist on ikka parimate pakkumistega HKScani poole pealt vaadates. Tema sõnul on ennekõike tegemist ärieetikaprobleemiga. See, kas ettevõte on kannatanud ka rahalist kahju, selgub kõikide lepingute ülevaatamisel.

«Me ei ole ühtegi lepingut peatanud ja soovime äriga jätkata nii normaalselt kui võimalik,» lausus ta.

Latvaneni sõnul on juhatuse liikmetel töölepingus ka konkurentsikeeld, mis ei luba neil kohe samas sektoris jätkata. Eesti sealihakasvatajaid ühendava Ühistu Eesti Lihatööstus esimees Urmas Laht kavatseb kutsuda HKScanist vallandatud neli endist juhtkonna liiget enda juurde tööle, kuna tegemist kogenud ja pädevate inimestega, keda Eesti sealihasektor tema sõnul vajab, vahendab aga ERRi uudisteportaal.

Kommentaarid (10)
Copy
Tagasi üles