Jõulukuusk kui jääde kõlab koledalt, kas pole? Aga kui harraste luuletuste, säravate küünalde ja puu alla pandud kingituste aeg saab läbi, muutub jõulukuusk pühademeeleolu loojast tõepoolest probleemiks.
Jõulukuusk kui jääde
/nginx/o/2023/01/02/15057181t1hf619.jpg)
25. detsember 2016, 15:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millisesse konteinerisse tuleks kuusk panna? Kas sinna, kuhu lähevad segaolmejäätmed? Või paberi ja papi sekka? Ehk hoopis biolagunevate jäätmete hulka? Ja kas üldse võib kuuske konteinerisse panna? Selgub, et kuusk on suurjääde, mida ei koguta nagu olmeprügi. Jõulupuud ei tohiks jätta vedelema jäätmekonteineri kõrvale, samuti ei tohi seda toppida biojäätmete mahutisse.
Kui tahta kõiki reegleid täita, peaks korralik kodanik viima jõulukuuse jäätmejaama. See ei asu aga enamikule inimestest jalutuskäigu kaugusel. Kui autot pole, tuleks vist enda teel kõikjale okkaid puistav kuusk kilekotti toppida ja sellega ühissõidukisse astuda. Seda muidugi juhul, kui ühistransport jäätmejaama viib.
Kui auto on olemas, pressid õnnelikul juhul kuuse masinasse ja sõidad, kuhu vaja. Võib juhtuda, et kahemeetrine kuusk (ja need on kuuldavasti kõige populaarsemad) sinna ei mahu, seega peab hankima haagise. Kujutan ette haagiserentijate rõõmu, kelle ukse taha koguneks pärast jõule niisama pikk järjekord kui autorehvide vahetajatel esimese lume järel.
Kui tahta kõiki reegleid täita, peaks korralik kodanik viima jõulukuuse jäätmejaama.
Paljud omavalitsused on oma elanikele siiski vastu tulnud ja korraldavad kuuskede kogumisringe või loovad ajutised kogumiskohad. Väga hea variant on, kui korteriühistu tellib puude tarvis eraldi konteineri.
Siit jõuamegi selleni, kui suur on kohalike omavalitsuste roll elanikele mugavate ja mõistlike jäätmetest vabanemise võimaluste loomisel. Paljudel omavalitsustel tuleb rohkem pingutada, et suunata kodanikke jäätmeid õigesse kohta viima. Inimesed tahavad olla keskkonnasäästlikud, aga pole valmis selle nimel liiga palju rassima.
Kokkuvõttes sõltub ülejäänud jõulukraami saatus siiski igaühe soovist oma ümbrust hoida. Kui juba kuusk jõutakse koju tuua, võiks jaksata selle õigesse kogumispaika viia. Kui see paistab väga keeruline, on parem puu metsa kasvama jätta.
Artikkel põhineb Alar Karise blogi sissekandel.