Tiidrek Nurme külastas jõulude ajal Keenia vanglat

Kaarel Täll
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiidrek Nurme
Tiidrek Nurme Foto: Mihkel Maripuu

Kergejõustiklane Tiidrek Nurme kirjutas oma blogis, kuidas ta jõulude ajal Keenias asuvat vanglat külastas.

«Jõulude ajal oleme Keenias saanud nii mõnegi küllakutse osaliseks. Ikka on neid, kes tahavad valgenahalistega aega veeta. Selge on see, et igale poole me ei jõua. Tuli selgemalt läbi mõelda ja tunnetada, mida süda kutsub tegema,» kirjutas Nurme. «Tahtsin midagi enamat, kui ainult lähedaste ja sõpradega aega veeta. Tahtsin olla seal, kus on need, kes tunnevad ennast hüljatuna, kõrvalejäetuna. Nädala alguses sain teada, et üks kohalik sõber Miryam läheb jõulude ajal Nyandarua vangidele külla. Põgusalt mainisin talle, et tahaksin temaga ühineda. Lühike jutt päädis telefonikõnega esimese jõulupüha hommikul… Tundub, et Miryam mõtles seda täitsa tõsiselt!»

Enne vanglasse minekut külastas Nurme Miryami koguduse jumalateenistust, mille järel grupp koguduseliikmeid ennast autodesse pakkis ning teele asus. Külakostiks oli lubatud kaasa võtta vaid saia, tualettpaberit ning rasva. «Vangla asub Nyahururu linnast 7 km kaugusel, põldude vahel, tuulte käes. Vanglaülem teatas võidukalt, et siit ei põgene keegi. Vanglamüüridest oli asi kaugel, kriminaale hoidis kinni vaid kahekordne traataed, umbes selline, mis elevantegi külast eemale hoiab. Küllap hoiab põgenejaid tagasi vaid hirm mahalaskmise ees. Asjatundjad näitasid maalappe, mida vangid harivad, sealt nad hangivad oma toiduse,» kirjeldas Nurme külaskäigu muljeid.

Ta jätkas: «Vangide ja vangla seiskord oli täbar, nagu arvata võis, kuid mitte nii hull, kui kartsin. Negatiivset esmamuljet leevendas vangide sõbralik vastuvõtt laulude ja trummi saatel. Kõige hämmastavam oli näha, kuidas nad ühel meelel justkui ühest suust Jumalat ülistasid. Julgen arvata, et see on ainulaadne, õlg õla kõrval tunnet tekitav kogemus kõigi vangide seas.  Väikese jumalateenistuse raames anti mulle võimalus jagada mõtteid. Vangidele üllatuseks tuli välja, et ka mina olen kunagi vang olnud. Olen tundnud seda, kui inimesed mind maha jätavad, olnud see, keda ühiskond kõntsaks peab. Minu elu muutis kohtumine Jeesusega, tänase sünnipäevalapsega! Ma usun, et Jeesus muudab ka nende vangide elusid, kes Tema poole appi hüüavad! Hiljem lahkudes surusin vangidega kätt ning sisimas lahkusin lootusega, et ehk oli keegi, kes sellest külaskäigust tröösti sai.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles