Tallinna loomaaia direktori, zooloog Tiit Marani hinnangul pole karusloomakasvatus pikas perspektiivis majanduslikult jätkusuutlik ja seda nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Tiit Marani hinnangul pole karusloomakasvatus jätkusuutlik (2)
27. detsember 2016, 22:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegune ülemaailmne mingifarmide buum püsib vaid Hiina karusnaha mullil, mille lõhkemisest on esimesi märke,» ütles Maran BNSile, viidates sealsele vähenevale huvile karusnaha vastu. «Kui farme juurde teeme, siis ühel hetkel on meil arvukalt inimesi, kes on hakanud tegelema asjaga, millel pole pikaajalist perspektiivi. Jah, lühiajaliselt võime mingit majandusedu saavutada, aga pikas perspektiivis on valus kukkumine paratamatu - juba praegu on märgid sellest olemas.»
Eelmine valitsus kiitis karusloomakasvatuste lubamise heaks, kuid riigikogu maaelukomisjoni uus koosseis otsustas küsida ka praeguse valitsuse arvamust. Maaelukomisjoni esimees Helir-Valdor Seeder ütles BNSile, et komisjonil on viis erinevat võimalust farmide saatuse üle otsustada, millest üks äärmus oleks teha ettepanek need keelustada ja teine äärmus lubaks senisel moel jätkata. Seeder lausus, et komisjon ootab valitsuse arvamust aasta alguses ning otsustab selle alusel edasised sammud.
Tiit Marani sõnul on lisaks pikas perspektiivis majanduslikule allakäigule mingikasvatusel ka eetiline ja ökoloogiline mõõde. «Puht eetiliselt on minu arvates väga raske nende loomade pidamise tingimusi viia selliseks, et need oleks eetiliselt aktsepteeritavad ja teisalt ka majanduslikult tasuvad. Need asjad lihtsalt ei jookse kokku. Aga see on rohkem loomakaitsjate, mitte minu valdkond,» sõnas Maran.
«Ökoloogilise poole pealt ütlen, et need kasvanduste asjad tuleks väga hästi ära reguleerida ka üle-euroopalisel tasandil, praegu on need korralikult reguleerimata,» rääkis zooloog. «Muuhulgas oleks vajalik ka üle-euroopaline tsoneering, kus oleks paika pandud ökoloogiliselt tundlikud alad ja kus minkide farmikasvatus tooks suurt kahju keskkonnale. Mulle tundub, et pärast Hiina karusloomamulli lõhkemist ja kasumite vähenemist on majanduslikult keerukas hoida alal farme, kus loodud tingimused vähendavad loomade pagemise võimaluse miinimumini. Lisaks on oluline arendada viise, kuidas teha kindlaks, millisest farmist on loomad pagenud. Praegu on ju olukord selline, et minkidega keskkonna saastamise eest pole võimalik farme trahvida, samas on valdav enamus looduses elavatest minkidest pärit farmidest.»
«Nendes valkondades on alati mitmeid tõdesid, erinevaid illusioone ja arusaamisi, mis sõltuvad sellest, millise nurga alt keegi vaatab,» lausus Maran. «Arusaamad on lihtsalt erinevad - kas me peame looduskeskkonda ja eetikat oluliseks, või arvame, et kõike peab läbi majanduse defineerima. See on ka kultuuri küsimus ja laiem Eesti teema. Kui vaatame põhiseadust, siis meie põhiülesanne on ju meie kultuuri alal hoida. Sageli juhtub, et tegeleme majandusküsimustega, aga unustame, et vähemalt põhiseaduse järgi pole see meie põhiline eesmärk.»