Täna riigikogus esimese lugemise läbinud töölepinguseadus ei taga Rahvaliidu fraktsiooni hinnangul töötaja kaitset, vaid põhjustab aeganõudvaid kohtuvaidlusi.
Rahvaliit: töölepinguseadus ei muuda töösuhet paindlikumaks
9. oktoober 2008, 14:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvaliidu fraktsiooni hinnangul on töölepinguseadus põhjendamatult keerukas ning töösuhet võetakse kui pooltevahelist võlaõiguslikku lepingut.
«Kuna töölepinguseadus puudutab siiski enamikku meie kodanikest, peab see olema kõigile arusaadav, ning selle nimel peab veel palju tööd tegema,» ütles Rahvaliidu fraktsiooni aseesimees Mai Treial.
«Et paragrahvirägastikus orienteeruda, on vaja hoida ühes käes töölepinguseadust ning teises mahukat võlaõigust ja seaduse seletuskirja.»
Treial viitas Eesti inimarengu aruandele, mille kohaselt ei ole tööhõivestruktuur majanduse kallinemise olukorras jätkusuutlik ning Eesti riik kulutab tööpoliitika meetmetele teiste Euroopa riikidega võrreldes üsna vähe raha.
Treiali hinnangul antakse uue töölepinguseadusega väär signaal, nagu oleks tööjõuturg juba sedavõrd paindlik, et riik ei pea enam oluliselt sekkuma.
«Riigi kohustus on tööturgu kaitsta ja näidata üles rohkem hoolivust, et töötaja tuleks omal maal toime ega läheks võõrsile. Majanduse ümberstruktureerimise ülesannet ei tohi lahendada töötegija kui võlaõiguslike lepingusuhete nõrgema osapoole kulul,» sõnas Treial.
Riigikogu liikme sõnul ei kehtesta eelnõu töövõtja varalise vastutuse ülempiiri, lähtutakse põhimõttest, et küllap kohus otsustab. Kahjuna käsitletakse nii varalist kui ka mittevaralist kahju, mis tähendab isegi tööandja saamatajäänud tulu arvessevõtmist.
«Selline määramatus toob kaasa kindlasti aeganõudvaid kohtuprotsesse ning suure ajakulu ja kalli õigusabi tõttu on töötajal ilmselt raske kohtus oma õigusi kaitsta,» sõnas Treial.
Ta lisas, et nõrgema poolena ei suuda töötaja kohtus olla võrdne partner ettevõtjale, kellel on kasutada-käsutada oluliselt suuremad summad ja võimalused oma huvide eest seismisel.