Estonian Cell: maagaasi maksulagi ei vaja EL-i kooskõlastust
29. detsember 2016, 09:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haavapuitmassitootja Estonian Celli esindav advokaadibüroo Raidla Ellex leiab kirjas rahandusminister Sven Sesterile, et maagaasi aktsiisi maksulae kehtestamine energiamahukatele ettevõtjatele on võimalik ka ilma Euroopa Komisjoni kooskõlastust taotlemata.
«Euroopa Liidu tasemel on energiatoodete ja elektrienergia maksustamisega seonduvalt pööratud tähelepanu energiamahukate ettevõtjate globaalse konkurentsivõime tagamise vajadusele ning sätestatud liikmesriikidele võimalused energiamahukatele ettevõtjatele energiatoodete, seehulgas maagaasi ja elektrienergia suhtes maksuvabastuse või maksulae kehtestamiseks. Mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid on aktiivselt nimetatud võimalusi ka kasutanud, mistõttu on Eestis asuvad energiamahukad ettevõtjad oma lähimate konkurentidega ebavõrdses seisus,» seisab büroo kirjas ministrile.
«Meile teadaolevalt plaanib Vabariigi Valitsus rahandusministeeriumi kaudu kooskõlastada Euroopa Komisjoniga energiamahukatele ettevõtjatele kehtestatavad maksulaed. Alljärgnevalt toodud analüüsi alusel ei ole meie hinnangul Komisjoni kooskõlastus vajalik ning piisab meetme kohta informatsiooni avaldamisest,» seisab kirjas.
Euroopa Liidu (EL) vastava direktiivi artikkel 17 lubab büroo sõnul liikmesriikidel kehtestada maksuvabastuse või maksulae direktiivis sätestatud tingimustele vastavatele energiamahukatele ettevõtetele.
«Tegemist on Euroopa Liidu poolt pakutava globaalse konkurentsivõime tagamise meetmega, mida mitmed liikmesriigid ka aktiivselt kasutavad. Nimetatud meetme näol ei ole tegemist pelgalt võimalusega, vaid pigem soovitusega,» märgib büroo.
Rahandusminister Sven Sester ütles 21. detsembril BNS-ile, et gaasiaktsiisi tõusu kompenseerivad meetmed suurettevõtetele selguvad kevadel.
«Tahame suunata tähelepanu suurematele tööstusettevõtetele, et nende konkurentsikeskkond oleks parim. Praegusel hetkel oleme kalkuleerimas energiamahukate ettevõtete võimalikke tulevasi erisusi, seehulgas ka taastuvenergiaettevõtete. Tahaks aga enne valitsuskabinetis läbi arutada, nii et kevadel oleks need laua peal,» ütles Sester BNS-ile. Tema sõnul saab muudatuste mõju olema mitmeaastane.
«Peame mõtlema sellele, et konkurentsis püsida. Tuleb üle vaadata aja jooksul erinevaid erisusi, mis aitavad ettevõtete konkurentsivõimele kaasa. Kui varasemalt oli näiteks tabu rääkida töötajate tervise- ja spordikulutuste erisoodustusmaksu kaotamisest, siis tänaseks on see seadustatud,» sõnas Sester.
Gaasiaktsiisi tõstetakse aastatel 2018-2020 lisaks eelnevalt plaanitule 25 protsenti. Koos tõusuga rakendatakse ka kõigi gaasiliste kütuste aktsiisimäärade ühtlustamist ja võetakse kasutusele pettusevastased meetmed. Valitsus on kaalunud 2017. aasta esimesel poolel kompenseerivaid meetmeid perspektiivikatele tööstusettevõtetele, kelle konkurentsivõime võib kannatada.