Ilves lubas Läti televisiooni Ärma talu uudistama ja heitis nalja lõunanaabrite üle

Pildil Toomas Hendrik Ilves. Foto: Tairo Lutter

Ametiaja viimastel kuudel lubas Toomas Hendrik Ilves Läti televisioonil oma elu-olu jälgida. Televisiooni ajakirjanikele tehti põhjalik ekskursioon Ärma talus, visati nalja lätlaste üle ja tehti kokkuvõtteid Ilvese ametiajast.

Eesti Vabariigi endine riigipea Toomas Hendrik Ilves tutvustas Läti televisioonile Mulgimaal asuva Ärma talu ajalugu ja elu-olu ja rääkis mulkidest ja Mulgimaast ning enda presidendiks olemise ajast. Sellest valmis dokumentaalfilm «Toomas mulkide maalt».

Ärma talus on Ilves elanud kauem kui kusagil mujal. Ilves ei öelnud toona, kas jääb Ievaga kodutallu ja millised on kolimisplaanid pärast ametiaja lõppu, kuid üht teist olla arutatud. «Kui oled õige eestlane, siis ei teata sa sellest enne, kui oled päris kindel,» võttis Ilves tulevase elupaiga teema kokku.

Ilves jutustas pisut mulkide ja enda suguvõsa ajaloost. Nimelt olid mulgid esimesed uusrikkad eestlaste seas. Nimelt renditalunikud Mulgimaa kihelkondades hakkasid kasvatama lina samal ajal, kui Ameerikas käis kodusõda. Enamus linast tuli Ameerika lõuna osariikidest, aga kuna seal oli blokaad, siis lina hinnad tõusid. Nii tuli mulkide majja rikkus ja talupojad said oma talud päriselt välja osta.

Ilvese vanavanavanaisa oli üks seitsmekümne neljast talupojast, kes läks Riiga talusid päriseks ostma. Järgmine investeering läks laste haridusse.

Ilves näitas televisioonile nii talu hoovi kui siseruume, oma mulgi kuube, fotosid ja mälestisi. Nuga ja kahvel, mille Ilvese ema omal ajal Rootsi kaasa võttis, et oleks, millega süüa, ripuvad raamituna seinal. Ilves tõi nad tallu tagasi.

Oma vanaisa venna Hans Rebase mälestiseks tassis ta aeda ühe kivi. Rebane oli muuhulgas üks viimaseid Eesti suursaadikuid Lätis enne Läti iseseisvuse taastamist. Pärast Rootsi põgenemist sai Rebasest Rootsi eksiilvalitsuse peaminister.

Mälestuskivi peal on kirjas «Siin sündis Hans Rebane». Vanasti oli seal suur võsa, mille Ilves suure võsalõikuriga käsitsi puhtaks tõmbas. Kui Ilves võsa maha võttis, kuulis pidevalt kolkse vastu kive, mis moodustasid nelinurga – koha, kus ilmselt oli varasemalt saun olnud.

Talu hoovil lehvib kolm lippu: Eesti, Euroopa Liidu ja Läti. Eesti lipu peal on vapp – sellise saab endale vaid Vabariigi president. Ilves lehvitas lipule ja ütles: «Seega, kaks ja pool kuud veel ja hüvasti, lipp!». Läti lipu asemel oli varasemalt NATO lipp. Kas prioriteedid muutusid? «Noh, tema (toim – Ieva Ilves) on minu artikkel 5, nii et..» lausus Ilves naerusuiselt.

Ärma talu renoveerimise ja korrastamisega on Ilves tegelenud 25 aastat, vahel usinamalt ja vahel aeglasemalt. Kui Ilves veel välisminister oli, jäi aega taluga tegelemiseks napiks. Ta nentis, et kogu energia kulus Eesti Euroopa Liitu saamisesse. Ja saadigi.

Euroopa Liidule pääsemisele järgnes kampaania istutada miljon puud. Ilves istutas 10 000 puud koos erinevate poliitikategelastega, kes toetasid Euroopa Liitu astumist ja ka tollased ELi riikide suursaadikud. Talu hoovil oleva Läti presidendi noore tamme istutas Poola president Lech Kaczyński. Pisikese hõlmikpuu pani mulda Läti president Raimonds Vējonis ning oma panuse on andnud ka Saksamaa president Joachim Gauck.

Naljad lätlaste kulul

Ilves tuletas lätlastele meelde, et läti poliitikud rääkisid Eesti kohta igasugust jama ja halba, sest Eesti kutsuti Euroopa Liidu läbirääkimistele, aga Läti ja Leedu jäeti kõrvale. Läti endine peaminister Ivars Godmanis nentis, et nad tundsid end tõesti reedetuna. «Eestlased lihtsalt reklaamivad end liiga palju ja liialdavad oma eduga,» arvas ta.

Intervjuus Läti televisioonile ütles Ilves: «Balti riikide koostöö eksisteerib nii kaua, kuni te (toim – lätlased) selle eest maksate,» ja lisas, et «Balti riikide koostöö pole see..», tõstis käed õhku ning õõtsutades neid ühele ja teisele poole, laulis heledal, käredal ja naiivsel häälel «Latvija, Igaunija..»

Ilves teadis ajakirjanikele rääkida, et kui Halliste kihelkonnas kedagi parm hammustab, siis talle virutatakse ta surnuks ja öeldakse «Kuradi lätlane!».

18 aastat tagasi intervjueeris Ilvest üks Läti ajakirjanik. Ta päris Ilvese käest, miks eestlastele ometigi lätlased ei meeldi. Ilves ajas tagasi, ütles, et ikka meeldivad ja lisas, et eestlastel on hüüdnimed nii rootslaste, soomlaste kui ka venelaste jaoks – lätlaste kohta aga sõimusõna puudub. Ajakirjanik märkis, et tegu on järjekordse näitega eestlaste hoolimatusest lätlaste suhtes, sest nad ei viitsi isegi sõimusõna lätlastele otsida.

Ilves kehitas õlgu. «Meil ei ole kunagi lätlastega probleeme olnud,» märkis ta, mõtles korra ja lisas kelmikalt naerdes «Välja arvatud Ruhnu pärast.» 1920. aastal proovis Läti Ruhnut oma valdusesse saada, kuid tulutult.

Lätlased Ilvesest

Vanemas eas läti daam Liga ütles, et Toomas Hendrik Ilves on tõeline härrasmees – ja ta hea meelega oleks Ieva asemel.

Läti neiu Juta nägi president Ilvest, kui käis ooperit vaatamas, ja märkis, et eestlastel on väga energiline president. «Eestil on vedanud, et neil on selline president,» ütles ta.

Läti härra Aldonise sõnul kiirgab Ilvese olekust lahedust ja mõnusat olekut. President isegi nätsu närinud, kui nad viimati kohtusid. «Loodan, et meie president härra Vejonis võtab temast eeskuju,» märkis Aldonis.

Ilvese ametiaeg

Ajakirjanik Argo Ideoni sõnul on Ilvesel ajakirjandusega alati keerulised suhted olnud. «Enam-vähem igal meediakanalil ja väljaandel on temaga probleeme olnud,» rääkis Ideon. Ideon meenutas, et omal ajal Postimehes töötades oli umbes aastane periood, kus Ilves ei soostunud ajalehele ühtegi intervjuud andma.

Ilves ise rääkis, et aeg-ajalt tekib tunne, nagu ei saaks keegi aru, mida ta täpsemalt teeb. Võib käia välismaal ja rääkida tähtsatel teemadel, kuid kajastust see ei leia ja lõpuks eestlased i teagi, millega ta välismaal täpselt tegeleb.

Ieva Ilvese sõnul on Toomas tema käest tihti küsinud, et miks oma rahvas teda justkui ei hinda, aga teised rahvad hindavad kõrgelt.

Toomas Hendrik Ilvesel on ikka kombeks lugemissoovitusena Kivirähu «Rehepappi» pakkuda. Tema sõnul näitab see eestlaste hinge – ja kadedusel on seal suur roll mängida. «Olen alati naljatledes öelnud, et viie osaline romaan «Tõde ja õigus» tuleks ümber nimetada ja selle nimi peaks olema «Kadedus ja kahjurõõm,» ütles Ilves.

Oma kümne presidendiaasta kokkuvõtteks nendib Ilves, et varem oli Eesti lihtsalt üks Balti riikidest, kuid nüüd on Eesti paremini kaardil kui kunagi varem. «Eestil on maine digitaaltehnoloogia ja innovatsiooni vallas kui ka riigina, kus valitseb liberaalne demokraatia, mis aitas meil saada NATO ja Euroopa Liidu liikmeks,» rääkis Ilves.

Järgmised 10 kuni 20 aastat Eestis

Ilves loodab, et tuleb õitseng. «Inimesed kurdavad küll aeglase majanduskasvu üle, kuid ei mõista, et see on Euroopas üldine probleem, mitte nii, et kõigi teiste kasv on kuus protsenti ja meil kaks protsenti,» rääkis Ilves. «Pigem on vastupidi. Meil on kaks protsenti ja ülejäänud Euroopa kasvab palju aeglasemalt. Loodan, et jõuame lähemale Euroopa Liidu keskmisele SKPle.

Eesti võiks jääda liidriks tehnoloogia valdkonnas elu igas aspektis. «Minu arvates liigub maailm nagunii selles suunas  ja mida rohkem esiliinil me oleme, seda parem meile,» ütles Ilves. Olen väga toetanud idufirmasid ja neid, kes pole enam idufirmad. Nii saab ka väike riik midagi muuta. Selge, et meile ei tule kunagi suurtööstust, oma rahvaarvuga ei ole meil mõtet ehitada autotehast. IT on maailm, kus ka väikefirmad saavad palju ära teha. Skype’i leiutasid ju põhimõtteliselt neli meest.»

«Mõni ütleb, et Balti riikidel ei ole midagi, maavarasid napid. Mina ütlen, et selle tõttu oleme sunnitud olema ausad, järgima seadusi, elama seaduste ühiskonnas ja palju tööd rügama,» võttis Ilves asja kokku.