Koolivaheajal kipub põnevate tegevuste vahel muutuma laste igapäevane rutiin ning ühes sellega ununema ka nende tervislikkuse rajal hoidmine ja regulaarne toitumine.
Kuus nõuannet tervislikuks koolivaheajaks
30. detsember 2016, 10:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olgu tegemist täpset päevaplaani järgiva või vabagraafiku alusel toimiva perega, väikene kaos ja ajataju kadumine käivad koolivaheaja juurde. Et aga maiustest ja aktiivsetest tegevustest tulvil vaheajal täisväärtuslik toit päris ära ei ununeks, tuleb lapsevanematel kavalus appi võtta. «Lastele ei meeldi, kui neid sunnitakse ja seepärast peavad vanemad sammu edasi astuma ning tervislikule toidule loovalt lähenema,» õpetas Daily kaubamärgi all toitlustusteenust pakkuva Baltic Restaurants Estonia müügi- ja turundusjuht Tiiu Endriksoni ning jagas kasulikke nõuandeid koolivaheaja tervislikuks veetmiseks.
«Mängige» toiduga
Lastele meeldib mängida ja mis saaks olla lapsevanemale veel põnevam, kui ise mängureegleid seada. Leppige kokku, et iga päev peab iga pereliige sööma neli erinevat värvi vilju. Õhtul saate sellest toidulaua ümber rääkida ning selgitada võitja. «Arvestades kui palju erinevat värvi puu- ja köögivilju loodus meile pakub, ei tohiks nelja erinevat värvi vilja leidmine sugugi keeruline olla. Motiveerimiseks võiks mängus olla ka väike auhind mõne tervisliku maiuse või smuuti näol,» soovitas Endrikson.
Tervislikud snäkid
Aktiivsetel ja kasvueas lastel tekib nälg ka toidukordade vahel. Tihti on laste esimeseks valikuks rasvast, suhkrust ja kaloritest pungil snäkid, kuid see ei pea nii olema. Sellisteks puhkudeks varuge külmikusse jogurtit ja banaane, täistera leivatooteid, köögivilja määrdeid ning erinevaid valmis lõigatud köögivilju. «Kasta õun mee ja kaneeli sisse või pressi lemmikvili mahlaks, pane seejärel jäässe ning valmista üks mõnus mahlapulk,» jagas Endrikson tervislike snäkialternatiivide soovitusi.
Vesi suhkrujookide asemel
Gaseeritud joogid ja jääteed sisaldavad liiga palju suhkruid, et neid igapäevaselt janukustutajana tarbida. Vesi on jällegi ühe maailma avastava lapse jaoks liiga igav jook. «Lapsevanematel tuleb kavalus käiku lasta ja muuta vesi põnevaks, lisades sellele kurgiviilud, külmutatud marjad või apelsini sektorid. Väiksemad lapsed joovad vett parema meelega värviliste kõrte ja erikujuliste jääkuubikutega, kuhu võib ka marjad enne jäätuma panemist sisse panna,» jagas kavalaid nippe Endrikson.
Tee puu- ja juurvili kättesaadavaks
Lapsed on harjunud, et ei pea tavaliselt ise midagi külmkapist otsima ning seepärast ei vaeva nad end ka külmikusse peidetud viljade otsimisega. Lapsevanemad võiksid uue traditsioonina asetada õunad, pirnid, banaanid ja apelsinid köögi- või elutoa lauale kaussi. Nii on need tervislikud kõhutäited pidevalt silme ees ja leiavad kindlasti tee laste kõhtudesse. «Kodudes, kus puuviljad on juba käe ulatuses, soovitan iga kord, kui lapsed küsivad kommi, neile hoopis värske vili laualt tuua. Nii tekib uus harjumus ja kommid ununevad peagi,» lubas Endrikson.
Planeeri targalt, kokka varuga
Nädala menüü aitab hoida kulud ja toidujäägid madalad ning tagada tervisliku rutiini. Valmistades toitu väikese varuga, saavad lapsed ka järgmise päeva lõuna ajal üksi kodus olles süüa täisväärtuslikku toitu. Nendeks päevadeks, mil õhtusöök viibib, võib eraldi karpi koorida ja lõigata porgandeid ning õunu, mida lapsed lihtsa vaevaga vahepalaks süüa saavad.
Kaasa lapsed toidutegemisse
Lapsed on nutikad ja andekad. Pane köögikapile valmis meelepärased toiduasjad ning luba neil valmistada võileib, hommikusöök, lõunaoode või olla abiks õhtusöögi valmistamisel. Koolivaheajal on ka hommikud rahulikumad ja perel rohkem aega ühisteks ettevõtmisteks. Õhtusööki valmistades jäta nooremate hooleks koorimine, vanematele usalda kergemate asjade lõikamine. «Baltic Restaurants Estonia teenindatavates koolides on populaarseks saanud ühiskokkamise üritused, mille käigus on lapsed näidanud oma suurt huvi toidu päritolu ja valmistamisviiside kohta. Soovitan lapsi rohkem köögis usaldada ja neid sinna tihemini kutsuda,» sõnas Endrikson.