Kloonvasikas Augustiinast on saanud tavaline Lõuna-Eestis elav lehm (1)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil pole Augustiina, vaid Eesti esimene transgeenne kloonvasikas Juuni
Pildil pole Augustiina, vaid Eesti esimene transgeenne kloonvasikas Juuni Foto: Margus Ansu

Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma kinnitusel elab suvel kaheaastaseks saanud kloonvasikas Augustiina Lõuna-Eestis tavalise lehma elu.

«Augustiina on «maal vanaema juures» – selles mõttes, et elab väikses talus tavapärast lehmaelu,» ütles Jaakma. «Nii oma välimuse kui ka elu poolest on ta praegu täiesti tavaline lehm ja ei erine teistest millegi muu kui oma sünniloo poolest.»

«Ta elab elab Lõuna-Eestis, aga täpsemaid teejuhiseid me tema kohta ei anna,» märkis Jaakma, kellega intervjuu tegemise ajal ootas Augustiina enda esimest, äsja alanud aasta alguses sündima pidavat vasikat.

«Meil on infovahetus teiste teaduskeskuste ja laboritega hästi tihe ja selles mõttes me oleme pidevalt üksteise tegemistega kursis,» selgitas Jaakma ülikoolidevahelise teaduskoostöö tausta. «Augustiina suhtes mingit erilist kõmuhuvi kindlasti ei ole, kuna selgus, et ta ei ole transgeenne ega lüpsa ravimipiima. Ta on meil pigem selline katseloom, kes näitab meile, kuidas meie kloonimistehnoloogia on töötanud ja kes on tõestusmaterjal, mille abil näidata, et kloonimisel saab täiesti terveid ja sigivaid loomi. Ülemaailmset suurt teadushuvi Augustiina väga ei paku. Pigem huvitab teisi teaduskeskusi see, kuidas kloonimistehnoloogiaga selles suhtes edasi minna, et ikkagi saada transgeenseid ravimilehmi suurema edukusega, kui neid maailmas senini on saadud.»

Jaakma sõnul püüab maaülikool testida Augustiina saamisest erinevaid tehnoloogiaid, et leida lõpuks selline lahendus, mis praegusest kloonimistehnoloogiast suurema efektiivsusega töötab. Niisiis on maaülikoolil jätkuvalt kloonimisplaane, ent nagu teaduses ikka juhtub, seisab nende elluviimine projektiraha puudumise taga.

«Me kirjutame aktiivselt projektitaotlusi ja loodame, et saame minna edasi siirdamiskatsetega,» rääkis Jaakma. «Paraku 2016. aastal olime me keskendunud põhiliselt laboritööle ja saime vähe siirdamisi teha. Aga see plaan meil on, et tulevikus tahaks uuesti minna ka siirdamiste juurde, et testida, kas laboris tehtud arendused on piisavalt efektiivsed.»

«Eks tuleb proovida kõiki variante – teaduskoostööd ettevõtete, Horisont 2020 ja ka struktuurivahendite pakutavaid võimalusi. Selles suhtes on rahastusvõimalused ja -variandid olemas, aga teatavasti on taotlejaid palju ja šansid igast üksikust meetmest rahastust saada ei pruugi olla just kõige suuremad,» ütles Jaakma. «Nii et tulebki kasutada kõiki võimalusi ja teha hästi palju koostööd välisülikoolidega, sest mitme ülikooli kogemusi kombineerides saavad projektitaotlused paremad ja paranevad ka rahastusšansid.»

«Kui me seame eesmärgiks ainult testida, kas meie süsteemid töötavad vasika saamise tasandil, on tegu ühtede summadega, aga kui sealt edasi minna pikemaajaliste uuringutega ja sündinud loomad suureks kasvatada ja vaadata, kas nende piimas on vajalik produkt, siis need eeldavad juba mitu korda suuremaid summasid,» avas Jaakma vajamineva rahastuse tausta. «Kui rääkida aastasest vajadustest, et asja edasi viia, siis me saame hakkama paarisaja tuhande euroga. Aga loomulikult oleks rahastust vaja pikemaks perioodiks.»

Kloonvasika Augustiina projekt läks Jaakma sõnul viie aasta jooksul maksma umbes miljon eurot.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles