Briti füüsik: 2017. aastal saame kindlad andmed maavälise elu kohta
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
2. jaanuar 2017, 12:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti Imperial College London füüsiku Simon Fosteri arvates saame sel aastal maavälise elu kohta kindlad andmed, kuna on mitmeid uurimismissioone, milles sondid uurivad meie päikesesüsteemi planeete ja nende kaaslasi.
Fosteri sõnul tuleks erilist tähepeanu pöörata Cassini kosmosesondile, mille missioon lõpeb 2017. aasta septembris, edastab The Sun.
Sond Cassini uurib Saturni kuud Enceladust ja Jupiteri kuud Europat ning mõlemal kuul võib suure tõenäosusega leida organisme, mida saab pidada maaväliseks eluks.
Maandur Huygens uurib aga Saturni kuud Titani, maandudes sinna 14. jaanuaril 2005. Uuringute kohaselt on sellel kuu tihe atmosfäär ning peale Maa on see meie päikesesüsteemis ainus koht, kus leidub pinnal vedelat ainet, mis moodustab järvi ja meresid.
Astronoomide sõnul näitasid Cassini uuringud, et Enceladusel on kuni 40-kilomeetrise jääkihi all kuni kümne kilomeetri sügavuseni ulatuv veekogu. Nimetatud kuud peetakse tõenäoliseks paigaks, kus võib leida maavälist elu.
USA kosmoseagentuuri NASA uurimise kohaselt on Jupiteri kuul Europal väga sile pind, mis viitab selle kosmilise keha noorusele. Arvatakse, et Europa jääkihi all on ookean, kus võib leiduda elusorganisme.
2014. aasta andmete kohaselt võib Europa olla meie süsteemis peale Maa ainus keha, millel on laamtektoonikat.
Fosteri sõnul ei ole leitav elu kindlasti selline nagu ulmefilmides, kus on näha rohelisi või halle suurte silmadega olendeid, pigem on tegemist mikroorganismidega.
2016. aastal oli maailmameedias mitmeid lugusid tulnukate ja maavälise elu kohta, kuid teaduse vaatepunktist ei pidanud need ükski paika, samas aga tekitasid uusi spekulatsioone ja vandenõuteooriaid. Eriti agaralt lahkasid neid ufokütid.
2016. aasta teisel poolel tabasid maavälise elu otsijad kui astronoomid aina sagedamini kummalisi kosmilisi signaale, mille taga arvatakse olevat intelligentsed olendid, kes soovivad meie planeediga kontakti.
Lisaks on täht, mille valgus pidevalt muutub ja selle tõttu arvatakse, et tulnukad on selle ümber rajanud struktuuri, mille abil nad sellest tähest energiat saavad.
Fosteri arvates on selle fenomeni puhul tegemist pulsariga, mis on kiiresti pöörlev neutrontäht, mis kiirgab elektromagnetlaineid.
«Me ei tea kosmosest just palju ja palju on ka sellist, mis ei sobi meie seniste teadmistega kosmosest ega füüsikaseadustega. Väga lihtne on kõike tulnukate «süüks ajada», meil tuleb lihtsalt tunnistada, et on palju, mida me veel ei tea, kuid olen kindel, et sel aastal saame nii mõndagi uut teada. Maavälise elu avastamine on üks neist,» lausus Foster.
