Eksperdid vastavad küsimusele: kas Eesti peaks kaitsekulutusi tõstma?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kaitseväelased rivis.
Eesti kaitseväelased rivis. Foto: Egert Kamenik/Postimees

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ja Kaitseuuringute keskuse teadur Tomas Jermalavičius ütlesid, et kaitsekulutuste kahe protsendi tase SKPst on Eestis kokku lepitud juba aastaid tagasi ning arutelu sel teemal tuleks jätkata. Sama kinnitas ka kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu aastalõpuintervjuus Postimehele. 

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso sõnul on Eesti kaks protsenti SKPst paljude teiste riikidega võrreldes päris viisakas protsent, ent rahaliste vahendite näol seab see meie kaitseambitsioonidele tema hinnangul väga selged piirid. «Me peame endale aru andma, et paljuräägitud kaks protsenti pole mingi võluvits,» sõnas Hanso ning lisas, et maksumaksjate arv on Eestis väike ja nii see ka jääb. «Tanke, õhukaitset, rannakaitset ja paljut muud vajalikku me selle eest ei ehita.»

Hanso rääkis, et praegu on Eesti oma kaitse-eelarvega NATOs altpoolt neljandad, kuid lähitulevikus kasvavad ka Läti kaitsekulutused Eesti omadest suuremaks ja siis oleme altpoolt kolmandad Sloveenia ja Albaania ees. 

Kaks protsenti kui baastase

Arutelu sõjalise riigikaitse rahastamise üle ei peaks Hanso hinnangul Eestis kindlasti lõppenuks lugema. «Ise pooldan kindlasti lähenemist, et kaks protsenti SKPst on baastase,» sõnas ta.

Hanso sõnul sõltub selle taseme lagi meid ümbritsevast keskkonnast ning ambitsioonist. «Kui tahame arvestatavat soomusmanöövervõimet, teatud piirkondade õhukaitset ja võimekuse tõstmist rannikul või merel, siis peame oma inimeste ees olema ausad. Alla 2,9 kuni kolme protsendi SKPst me neid asju ära ei tee. Numbrite keel on üsna karm.»

Veel tõi Hanso välja, et kahe protsendi tase lepiti kokku aastaid tagasi. «Usun, et keegi ei vaidle, et meie julgeolekukeskkond on sellest ajast alates muutunud halvemaks ning ettearvamatumaks, seda peab paratamatult arvestama.»

Küsimusele, mille arvelt suuremad kaitsekulutused tuleksid, vastas Hanso, et ühiskonnas tuleb kõik millegi arvelt ja lõppeks on prioriteedid poliitilise kokkuleppe küsimus. «Samas on selge, et mida turvalisem ja kaitstum on riik, seda parem on investeerimiskeskkond ning seda suurem on inimeste usk riiki,» sõnas ta. Hanso sõnul oleks kõige parem, kui Eesti saaks majanduse liikuma, sest siis jääks tema hinnangul ära küsimused, et mille arvelt midagi tuleb.

Kaitsekulude tõstmine on Eesti puhul täiesti reaalne

Kaitseuuringute keskuse teadur Tomas Jermalavičius ütles, et NATO liikmesriikide keskendumine kaitsekulutuste tõstmisele kahele protsendini SKTst on eilne päev. «Sellest räägiti siis, kui olid sõjalised operatsioonid Afganistanis ja Iraagis. Nüüd aga peab investeerima riigi enda kaitsevõimesse ja rohkem.»

Ekspert lisas, et praegu on enam-vähem juba selge, et ameeriklased hakkavad aina enam survestama, et alliansi liikmesriikide investeeringud kaitsevaldkonda suureneksid. Tema sõnul on see täiesti põhjendatud. «Kaks protsenti ei ole enam isegi piisav nende riikide jaoks, keda ähvardab otsene Venemaa agressioon,» märkis ta.

Jermalavičiuse hinnangul on kaitsekulude tõstmine üle maagilise kahe protsendi Eesti puhul täiesti reaalne. «Kui riigil on kindlameelsust, kui on poliitiline konsensus, siis on kõik võimalik. Aga see sõltub sellest, kui teravalt selle otsuse vajalikkust tajutakse ühiskonnas, poliitilise eliidi seas ja millised meetmed on ette võetud, et seda eesmärki saavutada.»

Sõjaline miinimum oleks kolm protsenti

Kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu leiab lõppeva aasta sündmuste põhjal, et Eesti kui NATO piiririik võiks vabalt rohkem kaitsesse panustada.

Oidsalu ütles intervjuus Postimehele, et kahe protsendiga suudame tagada arvestatava maismaakomponendi arendamise ja ülalpidamise, kuid kolmeprotsendise taseme juures suudaksime tagada lisaks veel teatud agressiivse sõjapidamise võime (tankid), samuti õhukaitse ja rannikukaitse arendamise baastasemel. «See oleks sõjaline miinimum, mis mõistagi ei muuda meid tänamatuks selle pingutuse eest, mida meie ühiskond juba praeguste kaitsekulude taseme juures teeb.»

Kaks protsenti ei ole Oidsalu hinnangul kindlasti piisav, NATO piiririik võiks tema sõnul vabalt rohkem kaitsesse panustada. «Mõnes mõttes olemegi selle kahe protsendi slogan’iga endale kaitsevaldkonnas näppu lõiganud, sest ükski poliitik ei räägi miskipärast samasuguse uhkusega hariduskuludele kuluvast kümnest protsendist SKTst. Kaks protsenti on aga kõigil hambus.»

«Meie omalt poolt kaitseministeeriumis ja kaitseväes teeme kõik, et iga euro tooks võimalikult palju pauku,» lisas Oidsalu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles