Haldusreformi esimeses etapis otsustasid omaalgatuslikult ühineda 160 omavalitsust 213st, pärast teises etapis toimuvaid valitsuse algatatud ühinemisi jääb rahandusministeeriumi hinnangul Eestisse alles 75 linna ja valda.
Vabatahtlikult otsustasid ühineda 160 omavalitsust
3. jaanuar 2017, 07:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue aasta saabumisega lõppes haldusreformi esimene ehk omavalitsuste omaalgatuslike ühinemiste etapp, mille käigus otsustasid ühineda 160 omavalitsust 213st. Ühinemiste järel jääb Eestisse alles 100 kohalikku omavalitsust, teatas rahandusministeerium.
Praeguseks on valitsus kinnitanud neist 12 piirkonna ja 47 omavalitsuse ühinemisotsused, 35 piirkonda ja 113 omavalitsust on ühinemislepingu kinnitanud volikogudes.
Riigihalduse ministri Mihhail Korbi hinnangul võib haldusreformi esimest etappi lugeda õnnestunuks, sest omavalitsustest ligi 80 protsenti jõudsid omaalgatuslikult ühinemisotsusteni. Esimeses etapis ühinejatest suurima elanike arvu ja pindalaga linnaks saab Pärnu ja vallaks Saaremaa vald.
Reform jätkub valitsuse algatatud ühinemiste etapiga, mille käigus tehakse ühinemisettepanek nendele omavalitsustele, kes miinimumsuuruse kriteeriumi ei täida. Pärast teist etappi väheneb omavalitsuste arv ministeeriumi hinnangul 75ni.
Esmalt annavad piirkondlikud komisjonid jaanuari jooksul valitsusele ülevaate omavalitsustest, kes ei täida 5000 elaniku kriteeriumi. Rahandusministeeriumi teatel on selliseid omavalitsusi 26. Seejärel, hiljemalt 15. veebruariks, teeb valitsus omavalitsustele ühinemiseks ettepaneku. Omavalitsustel on ettepaneku kohta seisukoha esitamiseks aega 15. maini, misjärel langetab valitsus lõpliku otsuse.