Ministeerium selgitab: me ei suuna koole pagulastemaatikast rääkides rollimänge kasutama
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
5. jaanuar 2017, 11:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusministeerium rõhutab, et nad ei anna koolidele suuniseid, nagu koolides tuleks pagulastemaatikast rääkides rollimänge kasutada. See, kuidas tunnis asju arutatakse, jääb siiski õpetaja otsustada.
Postimees kirjutas eile, et ühe võimalusena saavad õpetajad koolitunnis pagulastemaatikast ja rändekriisist rääkides kasutada simulatsioone. Selleks on koostatud erinevaid eestikeelseid rollimänge, kus koolilapsed saavad mängida läbi võimalikke olukordi kahe riigi piiril.
Haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Riina Soobik märkis, et Eesti kool annab hea hariduse ning peab arendama ka iga lapse mõtlemisvõimet, argumenteerimisoskust ja ka empaatiavõimet.
Ta lisas, et seetõttu käsitletakse koolis ühiskonnas aktuaalseid teemasid ning antakse õpetajatele vabadus kasutada eri õppemeetodeid. «Üks õppemeetod on näiteks simulatsioonimäng, mida kasutatakse eri ainetes – ajaloost ja ühiskonnaõpetusest kirjanduseni,» märkis Soobik.
«Sõja ja tagakiusamise eest põgenenud inimeste läbielamised ning nende liikumine on olnud väga aktuaalne teema juba enam kui poolteist aastat, mistõttu sellest tuleb rääkida ka koolis. Kuidas seda teha, on õpetajate professionaalne valik. Kas rääkida sellest, näidata filme või kasutada simulatsioonimänge. Erinevalt meedias kajastatust ei suuna riik ega ministeerium koole simulatsioonimänge kasutama. Need on hea õppevahend tugeva õpetaja käes, mistõttu me oleme toetanud ka nende õppevahendite välja andmist,» selgitas haridusministeeriumi esindaja.
Ministeeriumi hinnangul on hea, kui õpilased saavad arutleda pagulasprobleemi üle, et erinevate poolte vaadetega tutvudes kujundada oma seisukoht. «Praegusel juhul meedias levinud näiteid simulatsioonimängudest võib pidada kontekstita näideteks, mille eesmärgiks saab olla vaid vastutustundetu sensatsiooni tekitamine,» leiab haridusministeerium.