Karmo Tüür: NATO ja venemeelsete mässu vahel kõikuval Montenegrol tuleb silma peal hoida
/nginx/o/2017/06/09/6766001t1h8338.jpg)
6. jaanuar 2017, 16:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Montenegro liitumine NATOga näib praeguses segasevõitu rahvusvaheliste suhete keskkonnas ilmselt kuuenda järgu küsimusena ning jääb seega enamiku jaoks radariekraanilt välja. Kuid siin on vähemalt kaks momenti, mille tõttu tasub tolle näilselt kauge ja isegi Eestist väiksema riigi arengutel silma peal hoida, kirjutab politoloog Karmo Tüür oma blogis.
«Montenegro mäss» tähendab ühelt poolt Montenegro enda mässu nö slaavi maailma ehk nn Russkii Mir'i vastu. Venemaa ja Serbia tahte vastaselt soovib Montenegro astuda ühendusse, mille mõttetusest ja vaenulikkusest räägivad kõik Kremli-meelsed propagandatorud.
Teisalt, mis on aga olulisemgi, on see et Montenegrost võib saada järgmine platsdarm, millel Venemaa harjutab oma versiooni nö rahvarevolutsioonist.
Kirudes nn värvilisi revolutsioone ja sajatades nende korraldajaid-niiditõmbajaid Washingtoni oblastikomiteest, asusid Venemaa vastavad kontorid mõtlema, kuidas saaks üha globaalsemalt levivat, tänava-aktsioonides väljenduvat rahulolematuse lainet ise ära kasutada või vähemalt võimaluste piires suunata.
Krimm, Donetsk ja Lugansk on need kohad, kus nö uue rahvavõimu mudeli kasutamine on enam-vähem õnnestunud. Odessas läks asi veriselt valesti. Kuid need kolded ei jää viimaseks.
Montenegro viimatiste parlamendivalimiste ajal toimuski midagi riigipöördekatse sarnast. Kas ja kuivõrd oli see ühe või teise poole lavastus, on veel vara öelda, uurimine alles käib. Kuid igatahes on teada, et mõjuvõimas Serbia õigeusu kirik on lubanud peatselt korraldada protestiaktsioone, takistamaks Montenegro liitumist NATOga.
Kuna NATOga liitumise peavad heaks kiitma senised liikmed, siis loodavad vastusebijad tekitada piisavalt suure probleemi, et umbes kuu aja pärast asja arutama asuv USA senat liitumisprotsessi läbi kukutaks.
Ja miks see kõik siis Eesti jaoks oluline on? Noh kasvõi selle pärast et NATO liikmesriigina oleme meie Montenegro liitumise juba heaks kiitnud ning peame selle asjaga edasi tegelema nii ehk naa. Teiseks aga see, et venemeelsete mäsude lihvimiskatseid oleme lihtsalt sunnitud tähelepanelikult jälgima.
Karmo Tüüri pikemat analüüsi loe Välispoliitika Instituudi kodulehelt.