N, 29.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Väljapressimistes, vargustes ja orjastamises süüdistatav jõuk astus kohtu ette

Oluliselt täiendatud
Andres Einmann
Väljapressimistes, vargustes ja orjastamises süüdistatav jõuk astus kohtu ette
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Harju maakohtus algas täna kohtuprotsess Tallinnas ja Rakveres tegutsenud jõugu üle, mida juhtis süüdistuse järgi 1990. aastate Eesti üheks kuritegelikuks liidriks nimetatud Andrey Kuzyakin, riigiprokuratuuri esitatud süüdistusepisoodide hulka kuuluvad muu hulgas väljapressimised, vargused ja orjastamine.

Kohtu ette astusid Andrey Kuzyakin, Marek Kase, Georgi Abuladze, Urmas Vels, Aap Vels, Paavo Vels, Maarjo Kalda, Steven Tamm ja X. Kuzyakin, Kase, Abuladze ning isa ja poeg Urmas ja Aap Vels kuulusid riigiprokuratuuri süüdistuse järgi kuritegelikku ühendusse, ülejäänud süüalused uurimisandmetel jõugu liikmed ei olnud, kuid osalesid kuritegude toimepanemisel.

Ükski kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdistatav end tänasel kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Nende kuriteokaaslastest üks tunnistas süüd täielikult, kaks osaliselt ja üks eitas süüd.

Politsei pidas kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistatava Kuzyakini ja tema kaaslased kinni 2015. aasta oktoobris pärast seda, kui politseile laekus avaldus väljapressimise kohta Rakveres.

Süüdistuse järgi rahastas kuritegelik ühendus oma tegevust peamiselt varguste ja väljapressimisega. Peale varguste, orjastamise ja väljapressimise süüdistatakse asjaosalisi veel kelmuses, dokumentide kuritarvitamises ja varastatu hoiustamises. Kriminaalmenetluse käigus arestiti süüdistatavatelt sõidukeid, kinnistuid ning muud vara koguväärtusega ligi veerand miljonit eurot.

Riigiprokurör: Andrey Kuzyakin oli jõugu looja, juht ja vaimne liider

Riigiprokurör Vahur Verte süüdistab Andrey Kuzyakinit kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises. Verte ütles täna kohtuistungil, et Kuzyakin oli kuritegeliku ühenduse juht ja vaimne liider.

«Kuzyakin, hüüdnimedega Kuzja ja Kuzma, organiseeris ja juhtis kuritegeliku ühenduse igapäevast toimimist ning andis vastavalt käsuliinile korraldusi, mida liikmed vastuvaidlemata täitsid. Korralduste täitmata jätmisele järgnesid karistused. Kuzyakini ülesanne oli omavaheliste probleemide ja tülide lahendamine ja karistamiste otsustamine,» rääkis Verte.

Riigiprokuröri sõnul oli kuritegelikul ühendusel mitmetasandiline juhtimisstruktuur. «Tegemist oli üle-eestilise haardega kuritegeliku ühendusega, mille tegevust koordineeriti Tallinnast. Marek Kase oli Kuzyakinist järgmisel tasemel ja ta oli ühtlasi jõugu juhi parem käsi. Marek Kasele allus omakorda Georgi Abuladze, kes sai aeg-ajalt korraldusi otse Kuzyakinilt. Abuladze tegeles raha kokkukogumisega. Urmas Vels oli Marek Kasega samal tasemel, Vels tegutses Lääne-Virumaal, olles kuritegeliku ühenduse Rakvere haru juht. Urmas Velsi poeg Aap Vels tegutses Rakveres ja mujal Lääne-Virumaal, pannes seal toime kuritegusid,» rääkis Verte.

Riigiprokuröri sõnul liikus kuritegudega saadud raha Andrey Kuzyakini kätte, kes niinimetatud ühiskassa hoidjana raha laiali jagas.

Samas süüasjas kohtu all olevad Paavo Vels, Maarjo Kalda, Steven Tamm ja X ei olnud Verte sõnul kuritegeliku ühenduse liikmed, kuid nad panid koos jõugu liikmetega toime kuritegusid.

Väljapressimise ohvril ähvardati murda jalaluud

2012. aastal tekkis Rakvere kahel ärimehel ärimehega arusaamatus võla küsimuses, mis lõppes sellega, et üks ärimees maksis teisele 8500 eurot ja Marek Kasele 1500 eurot.

Kuigi sellega pidanud asi olema lõppenud, nõudis Urmas Vels süüdistuse kohaselt ärimehelt veel 3000 euro tasumist, mida mees ka tegi.

Riigiprokurör Verte kirjeldas kohtuistungil välja episoodi 2014. aasta suvest, kui Kuzyakin andis Urmas Velsile korralduse Rakveres elavalt ärimehelt veel raha välja pressida. Nagu Kuzyakin riigiprokuröri sõnul ennast väljendas, pidi Vels meest «pigistama».

21. augustil 2014 Rakveres toimunud kohtumisel nõudis Vels väljapressimise ohvrilt 4500 euro tasumist, ähvardades raha tasumata jätmisel kolmandate isikute vägivallaga. Seda vaatamata asjaolule, et kannatanu oli varem juba võla tasunud. Vels rääkis uurimisandmetel väljapressimise ohvrile, et juhul, kui ta ei maksa, tulevad inimesed, kes peksavad ohvril jalaluud puruks. Et oma sõnadele kaalu anda, rääkis Vels väljapressimise ohvrile, et juhul kui Vels poleks meest kaitsnud, oleks tal juba pea lõhki löödud.

Nädal hiljem, 27. augustil maksis mees Velsi elukaaslase kontole 1000 eurot. Vels kandis selle raha edasi Kuzyakinile, rääkis riigiprokurör kohtus. Nii tasus kannatanu vana võla juba mitmendat korda.

Raha väljapressimine jätkus ka 2015. aastal. «Ohvrile räägiti, et juhul kui ta ei peaks raha maksma, siis tuleb Marek Kase ja lööb tema pea vastu jääd,» rääkis Verte. Väljapressimine lõppes alles siis, kui süüdistatavad vahistati.

Orjastamiseni viis «valede inimestega» kaklemine

Rakveres tegutsenud, muu hulgas tipptasemel kikkpoksiga tegelenud Aap Velsi süüdistab prokuratuur muude süüdistusepisoodide seas ka orjastamises. Orjastamise episood sai alguses 2014. aastal, kui orjastamise ohvril tekkis Velsi tuttavatega konflikt, mis lõppes kaklusega. Pärast kaklust kutsus Aap Vels mehe endaga kohtuma ja selgitas, et kuna mees on läbi peksnud tema sõbrad, on ta nüüd 4000-5000 eurot võlgu. Aap Vels ähvardas süüdistuse järgi teda peksuga ja mitte üksnes ei ähvardanud, vaid tarvitas ka tegelikult mehe kallal füüsilist vägivalda.

«Vels ka mõnitas oma ohvrit, kutsudes teda hulluks, neegriks ja enda orjaks,» rääkis prokurör.

Süüdistuse järgi sundis Aap Vels orjastamise ohvrit tegema füüsilist tööd, näiteks koristama ja vedama Velsi maakodus kive. Ka pidi mees käima Velsi tollase elukaaslase talus ahju kütmas. Aeg-ajalt andis Vels talle üksnes 10-20 eurot, et mees saaks endale süüa osta.

Paraku ei piirdunud orjastamine ainult füüsilise töö tegemisega, kuna Aap Vels sundis süüdistuse järgi oma ohvrit osalema erinevates kuritegudes. Kui mees keeldus, ähvardas Vels teda peksuga, tarvitas tema kallal füüsilist vägivalda ja ähvardas võlasummat suurendada, kui ta käsku ei täida.

Aap Vels sundis ohvrit kuritegudes osalema 2014. aasta septembrist kuni 2015. aasta aprillini. Ähvardustest ja peksust mõjutatuna osales orjastamise ohver kütusemahutist diislikütuse varastamises, traataia ja postide varguses ning kindlustuskelmuses, mille eesmärk oli lavastada liiklusõnnetus ja petta välja Audi A8 kindlustusraha.

Samuti sundis Aap Vels oma ohvrit võtma liisingusse erinevaid esemeid ja võtma pandimajast laenu. Kui ohvrile pandimajast laenu ei antud, käskis Vels leida isikuid, kelle nimele vormistada järelmaksuga erinevaid kaupu. Ähvarduste ja peksuga ärahirmutatud mees otsis kolm inimest, kelle dokumente kasutades võeti järelmaksuga liisingusse erinevad esemeid.

Vargustes ja kelmustes osalesid ka ülejäänud Rakvere kandis tegutsenud süüdistatavad, kes kuritegeliku ühenduse liikmed ei olnud. Muu hulgas tekitati biopuhasti traataia ja postide vargusega kahju 6815 eurot, varastati mahutist 5208 euro väärtuses diiselkütust ja tekitati Yamaha ATV vargusega 4000 eurot kahju.

«Ori» pidi liiklusõnnetuse lavastamiseks autoga vastu kivi sõitma

Ühe omanäolisema kuriteoepisoodina käsitleb süüdistus kikkpoksija Aap Velsi katset kindlustuskelmust korraldada.

Nimelt oli Velsi kasutuses kulukat kapitaalremonti vajanud sõiduauto Audi A8. Piraka väljamineku vältimiseks pidas Vels politsei kinnitusel paremaks lavastada kapitaalne avarii. See toonuks kopsaka kahjutasu hoopis kindlustusest.

Auto mahakandmiseni viinud avarii jäi Velsi orja ülesandeks, kes selleks varem valmis vaadatud kohas Audi kivi otsa puruks sõitis. Asjaosaliste väitel sattus Audi avariisse seetõttu, et metssead jooksid teele ette. Oma versiooni kinnitamiseks oli Vels lõiganud isale kuuluvast metsseakasvandusest loomade karvu, mis teele ja autole puistati.

Kindlustus jäigi versiooni uskuma ja oli valmis umbes 6000 euro suurust väljamakset tegema. Siinkohal sekkus aga sündmustel silma peal hoidnud politsei ja raha jäi kelmidel saamata.

Kergeusklikult omanikult välja petetud kinnistu müüdi maha

Üks süüdistusepisood puudutab kinnistu väljapetmist kergeusklikult ohvrilt. Kinnistu omaniku eksitamiseks oli välja mõeldud jutt, et kinnistu omanik jääb oma varast ilma ja see kirjutatakse tema õe nimele. Aap Vels ja Gunnar soovitasid kirjutada kinnistu ajutiselt Gunnari ema nimele, et ohvri õde seda endale ei saaks. Ohvri kergeusklikkust ära kasutades vormistati 2014. aasta juunis kinnistu Aap Velsi kuriteokaaslase ema nimele ja müüdi kolm nädalat hiljem maha. Tallinnas Maakri tänaval tegutsev notar keeldus 8. juunil 2014 tehingust põhjendamatult madala hinna pärast. Kinnistu hinnaks öeldi notarile 15 000 eurot, mis on maatüki väärtust arvestades selgelt liiga vähe.

Päev hiljem läksid Aap Vels ja Gunnar koos oma kergeuskliku ohvriga Tallinnas Kentmanni tänaval asuvasse notaribüroosse ja käskisid kinnistuomanikul öelda, et ta on saanud oma kinnisvara eest kätte 25 000 eurot. Seekord kinnitas notar tehingu.

Vaid kolm nädalat hiljem müüs Aap Vels koos oma kuriteokaaslasega kinnistu maha ja nad jagasid raha ära. Kumbki sai 20 000 eurot. Aap Vels ostis saadud raha eest endale Toyota Land Cruiseri, Gunnar andis saadud rahast aga 11 000 eurot Urmas Velsile ja jättis 9000 eurot endale. 2000 eurot ehk 10 protsenti teenitud tulust rahast andis Urmas Vels Andrey Kuzyakinile ühiskassasse. Just selle episoodi tõttu sai Urmas Vels süüdistuse ka kuritegelikul teel saadud raha omastamises.

Kelmuse episoodis osalenud Gunnar käesoleva süüasja raames kohtu ees ei ole.

«Maksa kohe tonn eurot ära, muidu kustutan su siin ära»

Aap Vels sai süüdistuse ka väljapressimise episoodis, mis leidis aset 31. juulil 2013 Rakvere lähedal Vinni vallas Raktoomi kütusetanklas. Süüdistuse järgi pressis Vels koos Xga raha välja mehelt, kes olevat väidetavalt jätnud X isale töötasu maksmata. Süüdistuse järgi ähvardas Vels kannatanut sõnadega «maksa kohe tonn eurot ära, muidu kustutan su siin ära».

Süüdistuse peategelased end süüdi ei tunnistanud

Riigiprokuratuur süüdistab Andrey Kuzyakinit kuritegeliku ühenduse loomises ja selle juhtimises ning väljapressimises suures ulatuses kuritegeliku ühenduse poolt. Kuzyakin ennast tänasel kohtuistungil süüdi ei tunnistanud.

Marek Kase sai süüdistuse kuritegelikku ühendusse kuulumises ja väljapressimises suures ulatuses kuritegeliku ühenduse poolt. Süüdi ta ennast ei tunnistanud.

Urmas Vels sai süüdistuse kuritegeliku ühendusse kuulumises, süüteo tulemusena saadud vara omandamises, grupiviisilises varguses suures ulatuses ja väljapressimises suures ulatuses kuritegeliku ühenduse poolt. Süüdi ta ennast ei tunnistanud.

Georgi Abuladze sai süüdistuse kuritegelikku ühendusse kuulumises. Süüdi ta ennast ei tunnistanud. Abuladze on ainus süüdistatav, keda konkreetselt üheski kuriteoepisoodis ei süüdistata ja tema ainus süüdistusparagrahv on kuritegelikku ühendusse kuulumine. Sarnaselt Aap Velsile on ka Abuladzel võitluskunstide taust, nimelt on ta tegelenud rahvusvahelisel tasemel Tai poksiga.

Aap Vels sai süüdistuse kuritegelikku ühendusse kuulumises, kelmuses suures ulatuses kuritegeliku grupi poolt, inimkaubanduses ehk orjastamises, grupiviisilises varguses, kindlustuskelmuses ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises. Süüdi ta ennast ei tunnistanud.

X sai süüdistuse väljapressimises suures ulatuses kuritegeliku ühenduse poolt. Tänasel istungil tunnistas ta oma süüd osaliselt, võttes omaks, et läks nõudma oma isa saamata jäänud töötasu.

Steven Tamm sai süüdistuse kelmuses ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises. Tänasel kohtuistungil tunnistas ta oma süüd täielikult.

Maarjo Kalda sai süüdistuse grupiviisilises varguses. Tänasel kohtuistungil tunnistas oma süüd osaliselt ATV ja kütusevarguse episoodis.

Aap Velsi vend Paavo Vels sai süüdistuse grupiviisilises varguses. Tänasel kohtuistungil süüdi ta ennast ei tunnistanud.

Riikliiku süüdistaja, riigiprokurör Vahur Verte kommentaar

Andrey Kuzyakin, Marek Kase, Georgi Abuladze, Urmas Vels ja tema poeg Aap Vels on kohtu alla antud süüdistatuna kuritegeliku ühendusse kuulumises.Karistusseadustiku § 255 lg-s 1 sätestatud kuritegeliku ühenduse legaaldefinitsiooni kohaselt iseloomustavad kuritegelikku ühendust järgmised tunnused:

  1. sinna kuulub kolm või enamat isikut (koos juhiga)
  2. see on püsiv
  3. selle liikmete vahel on ülesanded jaotatud ning
  4. selle tegevus on suunatud kas teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele.

Seejuures on riigikohtu praktika olnud kuritegeliku ühenduse tunnuste sisustamisel järjepidev, selgitades nii asjakohaseid mõisteid kui kehtestades ka konkreetsed elulised piiritlemisjuhtumid. Riigikohus on sedastanud, et kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana allub selle tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Seejuures «organisatsiooni tahe » ei ole oma põhiolemuselt midagi muud, kui pragmaatiline tõdemus, et üheskoos on võimalik rohkem teenida kui omapäi tegutsedes ja seepeale sõlmitud kokkulepe, kuidas seda võimalikult kaua ja segamatult teha. Seejuures ei pea see isik vahetult osa võtma ühenduse poolt toime pandavatest kuritegudest. Ka käesolevas kohtuasjas arutatava Andrey Kuzyakini niinimetatud kuritegeliku ühenduse näol ei ole tegemist pelga sõpruskonnaga, vaid selge struktuuriga ühendusega, mille liikmed tulid kokku eesmärgiga ühise tegutsemise kaudu teenida kriminaaltulu. Tegemist ei ole ühe konkreetse kuriteo toimepanemiseks moodustatud grupiga, vaid kuritegeliku ühendusega, mille tegevus on suunatud pika aja vältel erinevate kuritegude toimepanemisele. Tegemist oli püsiva, aastaid tegutsenud kuritegeliku ühendusega.

Kuritegelikku ühendust iseloomustab selle püsivus, ja mitte niivõrd liikmeskonna püsivus, vaid ühenduse kui organisatsiooni püsivus. Ühenduse püsivus tähendab omakorda seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel vahetuda nii, et ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist. Kuritegeliku ühenduse liikmete ülesannete jaotus toetab ühenduse püsivust. See tähendab, et kõigil ühenduse liikmetel on kindel koht ühenduse struktuuris ja nad annavad sellest positsioonist lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerumisele. Seejuures on isikult oodatav panus seotud mitte isiku enda, vaid tema paiknemisega ühenduse struktuuris. See tähendab, et liikme vahetusel võtab uus liige üldjuhul eelmise liikme ülesanded üle. Siinkohal toonitab Riigikohus, et samas tuleb arvestada asjaoluga, et kuritegelikud ühendused on tavaliselt mitteametlikud organisatsioonid, mistõttu ametlikele ühendustele sarnane formaalne tööjaotus ja hierarhia neile enamasti omased ei ole.

Kuritegelikes ühendustes võivad olla küll kehtestad teatavad reeglid, kuid need kujutavad endast pigem eesmärkide edukaks täitmiseks kokkulepitud tegevuskava, konspiratiivseid võtteid ja enesedistsipliini, mille sisuks on vältida õiguskaitseasutuste tähelepanu, vahelejäämist, aga ka üksteise petmist ja üle kavaldamist. Ka käesolevas kohtuasja raames prokuratuuri poolt kohtus esitatavad tõendid ilmestavad, et nn Andrey Kuzyakini kuritegelikus ühenduses kehtis kindel struktuur ning kirjutamata reeglid, mille vastu eksinuid ka karistati (nii «trahvide pealepanekuga », ent ka füüsiliselt).

Käesoleva kriminaalmenetluse käigus kogutud ja kohtus uurimisele tulevad tõendid kinnitavad, et kuritegelikku ühendust juhtis Andrey Kuzyakin ja koos temaga kuuluvad kuritegelikku ühendusse Marek Kase, Georgi Abuladze, Urmas Vels ja Aap Vels, neist viimased kaks moodustasid Andrey Kuzyakini kuritegelikus ühenduses niiöelda Rakvere haru.

Märksõnad
Tagasi üles