Kaart: jahimehed on küttinud kümneid hunte üle kogu Eesti

Helen Mihelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiiumaa kütitud hunt.
Hiiumaa kütitud hunt. Foto: Kõrgessaare jahtkond
 

Sel jahihooajal on kütid üle kogu Eesti saanud kätte üle 60 hundi. Kui mõnes maakonnas on küttimismaht juba täis, siis mujal jällegi on jahimeestel veel tükk tööd teha.

Kui möödunud jahihooajal oli kokku lubatud küttida 116 hunti, siiis 2016/17 jahihooajal on maht 98 hunti. Keskkonnaagentuuri andmeil oli 2015. aastal Eestis kokku 28 hundipesakonda. Kohustus on säilitada vähemalt 20 neist. 

Kuna möödunud nädalal oli hundijahiks lõpuks ometi täiesti ideaalne ilm, kogunesid jahimehed kõikjal Eestis metsadesse, et kiskjale jahti pidada.

Näiteks Järvamaal võttis möödunud kolmapäeval adrenaliinirohkest jahist osa koguni 67 jahimeest. Hundijahi kokku kutsunud Igor Homin naljatas, et kui ta oleks keset töönädalat teinud meestele ettepaneku rebaseid küttida, oleks kohale tulnud käputäis mehi. «Hundijaht on aga sedavõrd põnev ja jahimeestes hasarti tekitav, et mehed leiavad selle aja ning tulevad hundiliini kokku,» rääkis mees Järva Teatajale.

Kusjuures, Järvamaa on ka maakond, millele keskkonnaamet on andnud kõige suurema küttimismahu. Võrdluseks, kui näiteks Hiiumaal on limiit üks, Pärnumaal seitse ja Harjumaal 14 hunti, siis järvakad võivad jahiaastal küttida 17 hunti. Esmaspäevase seisuga on kütitud üheksa hunti.

«Hundijahiga on enamasti see lugu, et on vaja häid ilmastikuolusid ja ka õnne peab olema. Hundijahil on 90 protsenti õnn, 10 protsenti teostus»

Lääne-Virumaal nädalaga kolm hunti

Postimees kirjutas aasta algul, kuidas Võõpste küla Tartumaal on hädas huntidega, kes kipuvad taluõuele ja kes on samas külas murdnud kaks ketikoera. Kohalik jahimees tõdes toona, et heameelega peaks jahti, aga ilm oli selleks liialt kehv. Kas maha sadanud lumi on aidanud külaelanikel hundiprobleemi lahendada?

Paraku mitte. Jahimees Hillar Tõlgo nentis, et Tartumaal Laeva kandis lasti lubatud kaks hunti maha ja nii ei olegi enam midagi teha. «Nüüd oleme ootel – kas antakse mõni luba juurde.»

Tähelepanuväärne on see, et kui veel 2. jaanuaril kirjutas Virumaa Teataja, et Lääne-Virumaa jahimehed pole küttinud ühtegi hunti, siis nädal hiljem on pilt hoopis teine – lubatud kolmest hundist on kütitud kõik kolm.

Lääne-Virumaa Simuna jahtkonna eesvedaja ja Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liige Raul Vahter tõdes samuti, et jahipidamisele aitas ennekõike kaasa hea ilm. Otse loomulikult on lumel looma jäljed näha ja nii saab looma kergema vaevaga sisse piirata. 

«Hundijahiga on enamasti see lugu, et on vaja häid ilmastikuolusid ja ka õnne peab olema. Hundijahil on 90 protsenti õnn, 10 protsenti teostus,» rääkis Vahter Postimehele.

Pühapäeval peetud jahil sai kaks hunti maha lastud. Kokku oli metsas ligikaudu 70 jahimeest erinevatest jahtkondadest ja isegi teistest maakondadest. Mis on hundijahi võlu, et see nii palju jahimehi korraga metsa ajab? 

«Eks jaht on jaht, aga hunt on selgelt vapram vastane kui metskits, metssiga või põder. Hunte on Eestis ka vähem ja nad on üsna kiired ja taiplikud loomad,» selgitas Vahter, miks hundijaht küttidele sellist adrenaliini pakub.

Ka Pärnumaa jahimeestele on aasta algus olnud edukas. kui 5. jaanuaril oli lubatud seitsmest lastud kolm, siis nelja päevaga lisandus kütitud huntide arvule veel kolm. Viljandimaa jahimeeste kontole on lisandunud üks hunt. Ainus maakond, kus ei ole sel jahiaastal ühtegi hunti kütitud, on Läänemaa.

Hiiumaa kütitud hunt.
Hiiumaa kütitud hunt. Foto: Kõrgessaare jahtkond

Nagu öeldud, on hiidlastel sel jahiaastal lubatud küttida üks hunt ja selle ainsa hundi kohalik jahimees Kuldar Jõhvik nädalavahetusel ka maha lasi. See ei ole tema «hundikontol» esimene isend.

Ka Jõhvik rääkis, et pühapäeval toimunud hundijahil oli suur osa õnnel. Ta kirjeldas, kuidas need, kes pidid hundi jälgi ajama, olid juba hommikul kella kuuest väljas. Kella poole 9 ajal helistati kogenud hundikütile ja teatati: jäljed on leitud ja läheb jahiks.

«Edasi käis kiiresti. Jõudsin tee peale lindi ette vedada, võtsin autost püssi ja läksin jälgede järgi sinna, kuhu hunt oli sisse läinud. Kui ma sinna jalutasin, siis oli teisel pool küljes hunti juba nähtud,» rääkis ta.

Mõnel pool suurendatakse mahtu

Hiiumaa Jahimeeste Seltsi tegevjuht Anu Sarapuu ütles, et tegelikult oleks hiidlaste hinnangul pidanud piirkond saama loa kolme isendi küttimiseks. Kuid anti üks, mis nüüdseks ka realiseeritud on. Jõhvik nõustub - kohalikud jahimehed usuvad, et hunte võib Hiiumaal olla isegi kümne ringis. 

«Eile meil juhatus arutas seda teemat ja meie seisukoht on see, et me kindlasti küsime küttimiseks lisa. Kuidas selle lisa saamisega läheb, ei oska me ennustada,» nentis Sarapuu.

Ka Raul Vahter Lääne-Virumaalt ütles, et nende maakonna jaoks ettenähtud maht, kolm hunti, ei ole piisav. Seetõttu kavatsevad ka nemad keskkonnaametist mahu suurendamist taotleda. 

9. jaanuari seisuga on üle Eesti kütitud 62 hunti, kokku on lubatud küttida 98 hunti. Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ütles Postimehele, et juba sel nädalal on plaanis küttimismahte mõnes maakonnas suurendada. Konkreetsemalt rääkides tõi Rakko välja, et mahtu suurendatakse Tartu, Harju ja Pärnu maakonnas, vastavalt kahe, kolme ja kolme isendi võrra.

«Nendes piirkondades on hundi arvukus kõrge ja sellest lähtuvalt ka nende poolt tekitatud kahjude hulk kariloomadele. Teistes piirkondades limiiti hetkel plaanis suurendada ei ole,» ütles ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles