Rait Maruste: presidendi valimise kord ootab endiselt remonti

Rait Maruste. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Pärast viimaseid presidendivalimisi olid enam-vähem kõik ühel meelel, et senine valimiskord vajab ümbertegemist. See kanti isegi koalitsioonilepingusse. Et aga koalitsioon näib kirjapandusse suhtuvat nii nagu prantslased liikluseeskirjadesse – avec soupless – paindlikult, siis võib väike teekaart kasuks tulla.

Valimiskorra muutmiseks on põhimõtteliselt kaks valikut: kas põhiseadust muutes või mitte muutes.

Kui valida põhiseaduse muutmise tee, siis läheb kiireks, sest ainuke reaalne tee on teha seda kahe järjestikuse riigikogu koosseisu poolt. Teine lahendus oleks jääda olemasoleva põhiseadusliku regulatsiooni juurde, kuid andes asjakohastele sätetele uue tõlgenduse. Seadusandjal on olemas voli seda teha. Uue tõlgenduse saab anda presidendi valimise seadust korrigeerides.

Kui põhiseadust tõlgendatakse põhiseaduse mõttest lähtudes üldistes huvides demokraatlikul viisil laiemalt, siis ei ole see põhiseadusvastane. Alljärgnev lähtub teisest ehk põhiseaduse mittemuutmise eeldusest.

Lisaks tuleb riigireformiga tõsiselt edasi minnes nii või teisiti põhiseaduse tekst korrastada ja see ajakohastada tänapäeva arusaamiste ja vajaduste järgi. See on aga pikem, vähemalt kaks riigikogu koosseisu kestev protsess.

Muudatusettepanekute lähtekohtadeks on järgmised riigiõiguslikud tõsiasjad:

1) Eesti Vabariik on rahva poolt heaks kiidetud põhiseaduse järgi parlamentaarne riik;

2) presidendi valimine on põhiseaduse ideestiku järgi riigikogu põhiseadusjärgne ülesanne;

3) valimiskogu on põhiseaduse loogika järgi varuvariant, mis rakendub juhul, kui riigikogus peaks valimine ebaõnnestuma, ning valimiskogu peab andma igal juhul tulemuse;

4) valimisprotsessis tuleb kõiki kandidaate kohelda võrdselt;

5) riigikogul kui otsustajal peab olema võimalik kandidaate ära kuulata ja küsitleda.

Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise kaudu tuleks sisse viia järgmised põhimõtted:

1) kandidaatide ülesseadmine/registreerimine algab 45 päeva enne ja lõpeb 30 päeva enne valimispäeva;

2) kandidaate saab üles seada ainult üks kord;

3) kohalike omavalitsuste valijamehed peavad olema valitud hiljemalt kaks kuud enne valimispäeva;

4) KOVi valijamehed saavad kandidaate üles seada üldises korras;

5) ülesseatud kandidaatide ärakuulamine ja küsitlemine riigikogu avalikul istungil toimub kaks nädalat enne valimispäeva;

6) kandidaatide uus ülesseadmine ei tähenda mitte uute isikute ülesseadmist, vaid protseduurilist uuesti ülesseadmist.

Valimismenetluses riigikogus kasutatakse nn kitseneva koridori põhimõtet. Selle järgi toimuks riigikogu esimeses valimisvoorus valimine (hääletamine) kõigi ülesseatud kandidaatide suhtes. Esimesest voorust pääseks edasi teise ainult neli esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Teisest voorust kolmandasse saab edasi kolm enim hääli saanud kandidaati.

Kui riigikogu kolmandas voorus jääb president valimata, sest ükski kandidaat ei saanud valituks osutumiseks vajalikku arvu poolthääli, siis seatakse valimiskogusse üles kaks riigikogu kolmandas voorus enim poolthääli saanud kandidaadid. Kiireks lõppmänguks kogunenud valimiskogus saab valituks enim poolthääli saanud kandidaat.

Selliseks lahenduseks tuleb muuta senist häälte lugemise meetodit. Poolthäälte enamuse põhimõte ei ole milleski ebademokraatlikum kui senine hääletamisest osavõtnute poolthäälte enamuse meetod. Häälte lugemise viis on kokkuleppe, tava ja otstarbekuse küsimus. Seda kasutatakse paljudes demokraatlikes riikides ja -protseduurides. Kindlasti elimineerib see valimistulemusega manipuleerimise võimaluse. See muutub lihtsalt mõttetuks – valimisel tuleb olla kas poolt või vastu.

Peale valimiskorra võiks kaaluda ka järgmisi muudatusi:

1) muuta Vabariigi Presidendi ametisoleku aeg ühekordseks, tähtajaga näiteks seitsmeks aastaks, ilma tagasivalimise õiguseta. See muudatus eeldab põhiseaduse muutmist;

2) kriitilise pilguga tuleks üle vaadata Vabariigi Presidendi ametihüvede seadus, tõmmates ametihüvesid koomale ja kohasemaks parlamentaarsele riigile;

3) mõistlik oleks ühendada Vabariigi Presidendi valimise seadus ja Vabariigi Presidendi ametihüvede seadus üheks seaduseks.