Riigi asutatud sihtasutus Erametsakeskus leiab, et 2022. aastaks Eestisse plaanitav puidurafineerimistehas looks nõudluse madalakvaliteedilisele puidule.
Erametsakeskus: puidutööstus loob nõudluse madalakvaliteedilisele puidule
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
11. jaanuar 2017, 16:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Planeeritava tehase toorainevajadus oleks aastas umbes kolme miljoni tihumeetri jagu puitu – umbes sama palju, kui veetakse praegu Eestist Põhjamaadesse väärindamata ümarpuitu ja puiduhaket. Tehas ei tooks seega kaasa raiemahu suurendamist, vaid see kasutaks ära praegu töötlemata eksporditava toorme ja väärindaks selle Eestis. Vajaduse korral saab tehas toormaterjaliks tuua puidule lisa teistest Baltimaadest,» seisab keskuse pressiteates.
«Hinnatõusust võidaks Eesti enam kui 100 000 metsaomanikku, kellel tekiks praegusest suurem motivatsioon oma metsade eest hoolitseda. Nimelt just madalama kvaliteediga paberipuidule pole Eestis seni piisavalt turgu olnud. Eesti ümarpuidu eksport, mis 2015. aastal oli 2,4 miljonit kuupmeetrit, suuresti sellest segmendist koosnebki. Eestvedajate sõnul väärindaks tehas puidutooret neli-viis korda rohkem, kui annab praegune materjali eksport,» teatas keskus.
Kõrge lisaväärtusega puidukeemia arendamine loob Eestisse keskuse hinnangul kõrgesti tasustatud spetsiifilisi teadmisi nõudvaid töökohti. Sarnaseid multifunktsionaalseid tehaseid luuakse ka lähiriikides.
Eesti metsatööstuses tegutsevate investorite grupp, kellest suur osa on endised metsafirma Sylvester osanikud, plaanib 2022. aastaks rajada Eestisse esialgsetel hinnangutel ligikaudu miljard eurot maksva puidurafineerimistööstuse. Investorid on asutanud selleks firma Est-For Invest OÜ. Ettevõtte juhatuse liikmed on Aadu Poll ja Margus Kohava.
Est-Fori kinnitusel peaks tööstus looma 200 uut töökohta ning lisatöökohti tehase teenindamiseks. Tööstuse tootmisvõimsus oleks 700 000 tonni ning toorainena tarbitava puidu maht oleks 3 miljonit kuupmeetrit aastas, seal toodetaks puidust tselluloosi, hemitselluloosi ja ligniini, millest saab omakorda toota erinevaid biotooteid.