Prügiautode kõhus koliseb üha rohkem tühje õllepudeleid (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
61-aastane Heino otsib Viljandi prügikastidest pudeleid ja purke ning üha rohkem leiab ta Lätist toodud taarat, mille eest tagastusraha ei maksta.
61-aastane Heino otsib Viljandi prügikastidest pudeleid ja purke ning üha rohkem leiab ta Lätist toodud taarat, mille eest tagastusraha ei maksta. Foto: Marko Saarm

Viljandis prügiautodel töötavad mehed on täheldanud, et mida päev edasi, seda rohkem koliseb konteinerites maksumärkideta õlletaarat.

Konteinerisse visatud õllepudelid ja -purgid on suure tõenäosusega pärit Lätist ning taarapunktid neid vastu ei võta. Pakendiettevõtete hinnangul jõudis mullu niimoodi Eestisse kuni 25 miljonit purki või pudelit, aga siis sai neist veel suure osa siin raha eest ära anda.

«Selgelt on kogused suurenenud alates novembrist,» sõnas Viljandimaal olmeprügi vedava Eesti Keskkonnateenuste Lääne regiooni juht Jaan Viljas pudelite ja purkide kohta. Varem joogipakendeid prügimäele eriti ei sattunud, sest kui keegi need ka prügikasti viskas, korjasid konteineritest taarat otsivad inimesed need sealt välja ja viisid taarapunkti.

«Nüüd on hea, kui nad selle tagasi prügikasti viskavad. Tihti virutatakse see konteineri kõrvale puruks,» nentis Viljas.

Pudelikorjajate teenistus kuivab kokku

Eile Kantrekülas taarat otsinud 61-aastane Heino ütles, et mida aeg edasi, seda rohkem Läti pudeleid talle prügikastidest vastu vaatab. «Oh jumal hoidku, Läti oma on ikka ropult palju. See hakkas juba siis märku andma, kui Ruhja tee lahti tehti, aga nüüd on hunnikute kaupa,» rääkis töötu mees, kes elatubki taarakorjamisest.

Tema sõnul on naabrite taaral küll sama markeering, mis Eesti omal, aga kui lähemalt vaatama hakata, saabub pettumus. Heino tunnistas, et nii ei tasu varsti taarakorjamine äragi, kuigi mõne euro päevas ikka teenib.

Samal ajal Viljandi bussijaama taga tegutsenud Aare Kütt selgitas, et tema korjab pudeleid hobikorras. «Kui näen, siis pistan kotti, otseselt songima kusagil ei hakka,» lausus ta.

Sellegipoolest on pensionärist Kütt päris pudelikorjajate eluga kursis ja tunnistas, et järjest rohkem leidub võõrast taarat, millega pole midagi peale hakata. Enamasti on see pärit Lätist.

Viljandis on Küti sõnul kümmekond taarakorjajat, kes teevad seda nii joogi kui ka söögi hankimiseks ning on varem suutnud teenida ehk viis eurot päevas. Nüüd on nende teenistus kahanema hakanud.

Lätist tuleb aastas 25 miljonit pakendit

Eestis pandipakendeid koguvad organisatsioonid on kogu eelmise aasta vaeva näinud selle nimel, et siin ei peaks kokku korjama seda taarat, mis on ostetud välismaalt, eeskätt muidugi Lätist.

Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Raal selgitas, et kui aasta tagasi lätlastega piirikaubandus alguse sai, oli 95 protsenti lõunanaabrite juurest toodud taarat pandipakendimärgiga ehk taaraautomaadid andsid selle eest raha. Seepeale alustasid taara vastuvõtjad läbirääkimisi tootjatega ning suveks jõuti nii kaugele, et Läti kauplustes müüdav Eesti õlletehaste kaup suures osas enam pandimärke ei kandnud ning vaid pool purkidest ja pudelitest sai hiljem taarapunkti viia.

Sel aastal kehtima hakanud seaduse ja organisatsioonide töö mõjul ei peaks enam ühelgi Lätis müüdud joogipudelil olema Eesti pandimärki. See tähendaks, et Lätist toodud ja tühjaks joodud pudel muutub siin prügiks.

Tühje ja kasutuid pudeleid saab Eestis panna spetsiaalsetesse konteineritesse, mida on igas vallas ja linnas, kuid Jaan Viljase sõnul ei näita praktika, et need täituksid varasemast kiiremini. «Pigem visatakse pudelid olmeprügisse,» nentis ta. Olmeprügi sõidab Viljandimaalt suures osas Pärnumaale Paikre sortimisjaama, kus pudelid ja purgid muu sodi seest välja nopitakse.

Et Lätist toodud pudelitele ja purkidele mingit kohta pakkuda, võtsid Viljandi piiril Jämejala ristmikul asuva osaühingu Kullis taarapunkti omanikud sel nädalal kasutusele eraldi kastid, kuhu väärtusetut metall- ja plasttaarat võib visata. «Klaaspudelite jaoks on meil konteiner juba pikka aega,» selgitas üks Kullise omanikke Peeter Heuer.

Tema sõnul on selgelt näha, et Läti alkoholi osa Eestis kasvab, ehkki Kullise taarapunkti sealt pärit pakendeid arvukalt ei tooda. «Meil on üldiselt viisakad kliendid, kes on taara varem ära sorteerinud ega püüa meile pandimärgita pudeleid ja purke sokutada,» rääkis Heuer. Sellest hoolimata võõramaist kraami taarapunkti jõuab ja just see veenis omanikke, et viljandlased vajavad kohta, kuhu panna tühi Lätist toodud taara.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles