Ettevõtjad uuest brändist: «Olime seda pikalt oodanud» ja «Miks seda küll vaja oli?»

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) all tegutsev disainimeeskond avalikustas täna pooleaastase töö tulemusena valminud Eesti brändi kontseptsiooni, mille läbivateks elementideks on ühtne kirjatüüp, rohkelt Eestit ja eestlasi kirjeldavad sõnumeid ja ikoone ning läbiva joonena rändrahnude motiiv ja elektroonilisusele viitav täht «e».
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) all tegutsev disainimeeskond avalikustas täna pooleaastase töö tulemusena valminud Eesti brändi kontseptsiooni, mille läbivateks elementideks on ühtne kirjatüüp, rohkelt Eestit ja eestlasi kirjeldavad sõnumeid ja ikoone ning läbiva joonena rändrahnude motiiv ja elektroonilisusele viitav täht «e». Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Eesti ettevõtjad kalduvad EAS-i uut Eesti brändi kontseptsiooni pigem kiitma, leides, et see aitab meie riiki välismaal hõlpsamalt tutvustada. Samas on ka neid, kes peavad uut brändi kasutuks ja selle tööriistakasti valikut ahtakeseks.

Henrik Raave
Henrik Raave Foto: Erakogu

Kommunikatsioonibüroo MUST eestvedaja Henrik Raave sõnul tasub EAS-i loodud uusi Eesti brändisuuniseid laialdaselt kasutama hakata. Ta lisas, et kui asi on valmis, siis on mõistlik seda maksimaalselt ka kasutada, mitte pidurdada põhjusel, et ei meeldi või et konkurent tegi. «Seega, igal juhul, asi on valmis – kasutame nüüd palun kõikjal ja palju! Ja tegelikult on ka loovlahendus täiesti vinks-vonks.»

Jaan Vare
Jaan Vare Foto: Erakogu

Kommunikatsioonibüroo Communiqué partner Jaan Vare ütles, et EAS-i uued brändisuunised sobivad parimal juhul mõnda loodusvoldikusse, kuid oma klientidele ta selle kasutamist hea meelega ei soovita. «Vaatasin esitluse ülekannet koos ühe Soome kolleegiga ja meie mõlema kulmud kerkisid kõrgele, küsides teineteiselt «Miks?». Miks on vaja Eestit vägisi brändida ehk kaubamärgistada, miks arvab keegi, et rändrahnud panevad kedagi mõnda Eesti toodet rohkem ostma? Miks peaks Väinamöisest tuntud Aino olema nüüd imefont teel parimate esitlusteni?» kirjeldas Vare oma esimesi muljeid.

Linnar Viik
Linnar Viik Foto: Jaanus Lensment

IT-visionäär ja Pocopay üks omanikke Linnar Viik leidis, et uued brändisuunised on vägagi kasulikud töövahendid mõtestamaks uuesti lahti Eestiga seonduv. «Mulle meeldib selle ettevõtmise puhul see, et pole võetud ambitsioon olla vahend ainult ärimeestele kasutamiseks, vaid ka laiemalt – avalikus sektoris, inimeste vahelises suhtluses. Mulle meeldis ka see, et see ei kirjuta liiga palju ette ja võimaldab seda kasutada kellel iganes,» ütles Viik.

Jaanus Murakas.
Jaanus Murakas. Foto: Elmo Riig / Sakala

E-piima juhatuse esimees Jaanus Murakas rõhutas seevastu, et kuigi igasuguseid brände ja tööriistakaste võib teha, siis ainuke kuvand, mida Eesti tegelikult välismaal vajab, on see, et oleme Põhjamaa riik. «Minu soovitus olekski teha märk, mis tutvustab Eestit kui Põhjamaad ja seda siis 10 aastat peksta,» rääkis ta. «Toiduainetööstuses on Ida-Euroopal väga halb maine. Isegi Baltikumi kuulumine ei anna mingit head tulemust. Seetõttu tuleb Põhjamaadele keskenduda.» 

Ärilinnaku Tehnopoli turundusjuht Katre Uusmaa arvas, et ettevõttetel, kes midagi eestimaist toodavad ja seda väljapoole Eestit müüa soovivad, on uuest kontseptsioonist ja tööriistadest kindlasti palju abi. «Tehnoloogia iduettevõtted on üldjuhul rahvusvahelise haardega ning tõenäoliselt on nendel kontseptsionist enim abi välismaiste investeeringute kaasamise faasis, kus tuleb tutvustada ettevõtte tausta,» märkis Uusmaa.

ASi Tallink Grupp müügi- ja turundusdirektor Margus Hunt tõi välja, et Eestil on kindlasti oma brändi vaja, kuid möödunud nädalal väljapakutud EASi tööriistakastis selleks palju vahendeid praegu veel pole. «Näiteks e-Eesti saavutusi on laialt tutvustatud nii presidendi, sotsiaalmeedia kui ka välisajakirjanduse vahendusel ning siin on visuaali (e-Aino) ja sõnumi vahel selge seos,» märkis Hunt. «Teisi praegu välja toodud kuvandi ja nn tööriistakasti elemente on arvatavasti tunduvalt raskem lahti rääkida ja sihtrühmale omaseks teha.»

Sven Ivanov Rakvere piiritustehases. / Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja
Sven Ivanov Rakvere piiritustehases. / Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Alkoholitootja Estonian Spirit OÜ omanik ja juht Sven Ivanov tõdes, et tema on Eesti uut brändi tööriistakasti pikalt oodanud ja väga rõõmus, et see lõpuks valmis sai. See aitab tema sõnul kokku võtta selle, mis riik on Eesti ja mida siin tehakse. «Mida selle Welcome to Estonia logoga pihta oli hakata? Meil ei olegi valmis logo vaja, vaid praktilist sisukokkuvõtet ja tööriistu, mis aitaks meil tööd teha,» rääkis viinatootja, märkides, et uus bränd pakub hulgaliselt häid võimalusi, kuidas Eestit kasvõi messidel tutvustada või kuidas presentatsioon kokku panna.

EAS-i all tegutsev disainimeeskond avalikustas möödunud nädala reedel pooleaastase töö tulemusena valminud Eesti brändi kontseptsiooni, mille läbivateks elementideks on ühtne kirjatüüp, rohkelt Eestit ja eestlasi kirjeldavad sõnumeid ja ikoone ning läbiva joonena rändrahnude motiiv ja elektroonilisusele viitav täht «e». Uue brändi suunised asuvad aadressil brand.estonia.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles