Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul ei ole praegustel andmetel põhjust kahtlustada massilist leket metsaregistrist ning keskkonnaameti töötajad ei ole kindlasti andmelekkega seotud.
Pomerants eitab massilist leket metsaregistrist (4)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
18. jaanuar 2017, 15:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pomerants ütles keskkonnaministeeriumi pressiteates, et Postimehes kirjeldatud metsaomanike tülitamise juhtumeid on ka varem ette tulnud, kuid nendegi puhul ei ole andmete lekkimist ega rikkumisi tuvastatud.
«Kaasaegses infoühiskonnas ei ole keeruline maaomaniku kontaktandmeid muude kanalite ja andmebaaside abil leida. Näiteks on olnud ka juhtumeid, kus maaomanikule on helistatud metsaostusooviga ka sellistele, mida metsaregistri andmebaasis kindlasti ei ole telefoninumbritele näiteks töökoha numbrile,» ütles Pomerants.
Pomerants märkis, et avalikest registritest kättesaadavaid andmeid kombineerides loodi eraalgatusena näiteks niinimetatud Maakorraldaja rakendus, milles koondatud andmeid Eesti metsaomanike kohta tutvustati ETV saates «Pealtnägija» 2015. aasta sügisel. Ta nentis et keskkonnaministeeriumi valitsemisala võimuses ei ole takistada mitteametlike andmebaaside loomist avalikult kättesaadavate andmete põhjal.
«Metsamajandusettevõtete kokku pandud andmebaasi saab luua erinevatest avalikest allikatest pärit info alusel. Kuuldavasti on ettevõtted maakohtades läbi viinud isegi reklaamikampaaniaid, ärgitades naabrite andmeid sõna otseses mõttes maha müüma. Välistada ei saa ka erasektoris mis iganes kliendisuhte või turunduskampaania käigus kogutud kontaktandmete müüki asjast huvitatud isikutele,» ütles Pomerants.
Andmete lekke kahtlust on uurinud keskkonnaameti siseaudiitor
Metsateatiste andmete lekkimise kahtlustega on viimaste aastate jooksul tegelenud keskkonnaameti siseaudiitor, läbi on viidud ka asutuste väliseid kontrolltoiminguid. Analüüsiti nii metsaregistri täisversiooni kasutajate nimekirja kui ka keskkonnaameti metsaspetsialistide päringuid registrisse.
«Töö tulemusel vähendati metsaregistri täisversiooni kasutajate nimekirja, kuid see oli seotud pigem nende ametikoha vahetusega, mitte konkreetse kahtlusega. Metsaspetsialistide päringud väljaspool oma tööpiirkonda olid valdavalt seotud puhkusel oleva kolleegi asendamisega. Seega selgus auditi kokkuvõttest, et keskkonnaameti töötajatel ei ole seost andmete lekkimisega,» lausus keskkonnaminister.
Ta lisas, et suur osa metsaregistris hoitavatest andmetest on avalikud seoses avaliku huviga ja üldiselt kehtiva põhimõttega, et keskkonnainfo peab olema kõigile kättesaadav. Inventeerimisandmetest on avalikud metsa asukoha andmed ja metsa osaline takseerkirjeldus ehk koosseis, vanus, kõrgus ja eraldise pindala. Seda infot pole registris juhul, kui metsaomanik on ise avalikustanud oma metsa täiskirjelduse. Metsateatiste info on metsaregistri avalikus teenuses osaliselt kõigile nähtav lubatud raietegevuse kohta, kuid andmete suuremas ulatuses avalikustamist ei toimu.
Metsaregistri tehnilise poole eest vastutab Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT).
«Keskkonnaministeeriumi valitsemisala andmekogude uuendamisele on pärast KEMITi loomist 2013. aastal pööratud suurt tähelepanu. Metsaregistri väljavahetamiseks viidi läbi hange 2014. aasta suvel ning tänavu kevadel võetakse kasutusele uus metsaregister. Uues infosüsteemis on väga täpselt võimalik tuvastada iga toimingut andmetega, samuti on andmetele ligipääs rangelt piiratud vastavalt kasutaja tööülesannetele. See peaks lihtsustama järelevalvet registri kasutamise üle,» sõnas Pomerants.
Ta soovitas metsaomanikul tundmatult helistajalt küsida, kust on telefoninumber hangitud ning selgesõnaliselt keelata oma andmete edasine töötlemine. «Andmekaitse inspektsiooni huvitab kindlasti ka kõne teinud organisatsiooni nimi ja telefoninumber,» lisas ta.
Andmekaitse inspektsioon: metsaregistris on valitsenud suur korralagedus
Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep ütles esmaspäeval, et metsaregistris on valitsenud suur korralagedus ning registrile pääses ligi suur hulk inimesi, kelle tegevusest ei jäänud alles mingit jälge. «Kuna metsaregistrist andmeid vaadates või alla laadides ei jäänud maha logisid, on tagantjärele pea võimatu kontrollida, kes ja milliseid andmeid registrist vaadanud on,» ütles Peep.
Inspektsioon uurib võimalike lekitajatega seotud asjaolusid edasi ja püüab välja selgitada, kas ja kelle kaudu andmed ebaseaduslikult metsaregistrist vahendajateni jõudnud on.
Keskkonnaministeerium metsaregistri vastutava töötlejana tegeleb selle probleemi kõrvaldamisega, et registris tehtud toimingutest logisid ei jää. «Selline ulatuslik andmeleke on kahtlemata muret tekitav ning seetõttu tahame võimalikult kiiresti ka reaalsete lahendusteni jõuda - ehk lekke ja andmete ebaseadusliku kasutamise peatada,» ütles Peep.
Postimees kirjutas esmaspäeval, et metsavahendajad teevad massiliselt telefonikõnesid metsaomanikele, üritades neid kallutada müüma raieõigust turuhinnast madalamalt. Kuna vahendajatel on info metsaomanike kohta, mida avalikest allikatest ei ole võimalik saada, viitab see massiivsele infolekkele metsaregistrist.