Repinski nimetamine rahvusooperi nõukogusse tekitas riigikogus vaidlusi

Martin Repinski.

FOTO: Jaanus Lensment

Riigikogu otsustas täna nimetada rahvusooperi nõukogust omal soovil lahkunud Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Mart Helme ja reformierakondlase Laine Randjärve asemel nõukogu liikmeks keskerakondlase Martin Repinski ja Reformierakonda kuuluva Urve Tiiduse.

Kultuurikomisjoni algatatud otsuse poolt hääletas 59 saadikut kõigist fraktsioonidest, erapooletuks jäi 13 opositsioonisaadikut.

Seaduse kohaselt nimetab riigikogu rahvusooperi nõukogu 11 liikmest kolm. Helme ja Randjärve tagasiastumise järel toetas kultuurikomisjon Keskerakonna ja Reformierakonna fraktsiooni ettepanekut nimetada nõukogu liikmeks vastavalt Repinski ja Tiidus. Riigikogust kuulub kuni 2019. aasta 25. maini nõukokku ka Isamaa ja Res Publica Liidu saadik Maire Aunaste.

Repinski kandidatuur tekitas täna riigikogu suures saalis mitmeid küsimusi. Näiteks opositsioonilisse Reformierakonda kuuluv Madis Milling seadis kahtluse alla tema kultuurialase pädevuse ning märkis, et teatriinimeste seas on tema määramine tekitanud juba tormi.

Ka riigikogu moodustatud nõukogudes ja komisjonides on kehtinud selline ilus talupoeglik printsiip, et issanda loomaaed on seda rikkam, mida mitmekesisem ta on.

Samasse erakonda kuuluv Aivar Sõerd ütles, et riigikogu liikmete hulgas on ka kultuurivaldkonnas hariduse omandanud inimesi, kes on panustanud rahvuskultuuri arengusse ja olnud kultuuriteemadel arvamusliidrid.

«Ilmselgelt on Martin Repinskil rikkalikud kogemused põllumajanduses, aga ta ilmselgelt ei sobi rahvusooperi nõukogusse, kuna rahvusooperi ülesanded on etenduste korraldamine, kontsertide ja etenduste kõrge kunstilise taseme tagamine, muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine,» ütles ta.

Kultuurikomisjoni sotsiaaldemokraadist liikme Heljo Pikhofi sõnul tekkis Repinski pädevust puudutav küsimus korraks ka komisjonis, kus Keskerakonna fraktsiooni esindaja selgitas, et tegu on inimesega, kellel on selge kultuurihuvi ja huvi ka nõukogu töös osaleda.

Pikhofi sõnul tunnevad nõukogudesse liikmeid esitavad fraktsioonid oma liikmeid kõige paremini ja teavad, kellele milline nõukogu sobib. «Ma arvan, et fraktsioone tasub mingil määral usaldada. Ja teine asi on see, et ega me ei tee tunnikontrolle ka ministritele. Meil on olnud ministreid, kes tulevad juhtima valdkondi, mis ei ole enne olnud päris nende valdkond, aga nad saavad hakkama,» ütles ta riigikogu ees küsimustele vastates.

Keskerakonda kuuluv Aadu Must selgitas, et parlamendi ülesanne on nimetada rahvusooperi nõukogusse liikmed, kes ei pea tegema nõukogus kõrget loomingulist tööd. «Ka riigikogu liikmetelt ei nõuta kõrgeid kvalifikatsiooni tunnuseid. Ma olen küll korduvalt öelnud, et võiks ju nõuda, et riigikogu liikmetel peaks olema vähemalt magistrikraad, aga millegipärast enamik teist hääletaks selle vastu ja leiab, et see on väga rumal ettepanek. Täpselt samuti on ka riigikogu moodustatud nõukogudes ja komisjonides kehtinud selline ilus talupoeglik printsiip, et issanda loomaaed on seda rikkam, mida mitmekesisem ta on,» rääkis ta.

Tema sõnul peavad nõukogus olema ka teatrikülastajate esindajad. «Olen ise olnud pikka aega Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu liige. Kui keegi küsib, kas ma mõne lihtsama asja nii-öelda vabatahtlikuna ära teeksin, näiteks võtaksin pimesoole välja, kui muud ei ole, siis sellega ma hakkama ei saa ja ma ei tunne ka vastavat teooriat. Ometi väitis ülikooli kliinikumi juhtkond, see tähendab nõukogu ja ka tegevjuhid, et Mustast oli palju kasu, kuigi ta ei olnud isegi korralik patsient,» märkis ta ning kutsus saadikuid kainelt järele mõtlema, millised ülesanded parlamendil on.

Repinski kaitseks võttis riigikogu ees sõna ka nõukogust lahkunud reformierakondlane Laine Randjärv, kelle sõnul võiks noorele inimesele siiski avanssi anda. Tema sõnul pole kunagi hilja avardada silmaringi tõsise kultuuri valdkonnas.

Randjärv avaldas lootust, et Repinski toetab nõukogu liikmena ka rahvusooper Estonia peadirektori Aivar Mäe kirglikke püüdlusi rahvusooperit arendada. «Rahvusooper Estonia võiks saada ühel hetkel, kas see on 20 aasta pärast või 50 aasta pärast, oma uue maja. Visioonid, projektid-plaanid peaks praegu paika panema,» ütles ta ning palus Repinskil võidelda ja toetada Mäed, et kaasaegne maja saaks ükskord ehitatud.

Lisaks kolmele riigikogu liikmele kuuluvad rahvusooperi nõukogusse kultuuriministri nimetatud liikmetena Arne Mikk ja Paavo Nõgene, haridus- ja teadusministri nimetatud liikmena Janar Holm ja rahandusministri nimetatud liikmena Tea Varrak. Eesti Muusikaakadeemia nõukogu on rahvusooperi nõukogu liikmeks nimetanud Peep Lassmanni, Eesti Teatriliidu juhatus Riina Viidingu, Eesti Heliloojate Liidu juhatus René Eespere ja Estonia Seltsi juhatus Ants Wõrgu.

Tagasi üles