Doktoritöö: Eesti sõjaaegsed karikatuurid ei olnud olemuselt propaganda

Hendrik Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommunistlikud hundid. Illustratsioon Antonia Naela doktoritööst
Kommunistlikud hundid. Illustratsioon Antonia Naela doktoritööst Foto: Kuvatõmmis

20. jaanuaril kaitseb doktoritööd Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael, kes analüüsis sõjadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes «vaenlase» kuju tekkimise protsessi. Selgus, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

«Doktoritöö analüüsib vastastikust seost Eesti ning erinevate «võõraste» ja «vaenlaste» rühmade vahel, sh vene valgete liikumise esindajad, kohalikud venelased, eesti kommunistid-nõukogude mõjuagendid,» sõnas töö autor Antonia Nael. Doktoritöö üks olulisemaid järeldusi on asjaolu, et Eesti karikatuuris ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes ehk metoodilisest, teadlikust ja sihipärasest «vaenlase» kuju loomisest. Pigem esitles omaaegne kunstnik ümberringi toimuvat: üritusi ning «üles» ja «alla» kõikuvat meeleolu.

«Toonane Eesti nägi ja tunnetas Nõukogude Liidust tulenevat ohtu, mis sai 1940. aastal ka tegelikkuseks. On põhjust arvata, et kohalikud omavalitsused ja enamik inimesi Eestis jagasid arvamust, mille kohaselt oli meie idanaaber (ja on siiani) potentsiaalne agressor,» tõdes töö autor. Töös analüüsitud materjal näitab, et venelasi puudutavad teemad olid olulisel kohal toonases Eesti ajakirjanduses tervikuna ja eriti poliitilises karikatuuris.

«1920. ja 1930. aastate Eesti ajakirjandust iseloomustas kuvandite mitmekesisus, vaenulike meeleolude kinnistumine ning tugeva, ettearvamatu ja ohtliku naabri vaenuliku kuju üksikasjalik kujutamine,» selgitas Nael. Ta lisas, et erinevalt diktaatorlike režiimide, näiteks Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa propagandast, kus poliitiline karikatuur (nagu kõik teised eluvaldkonnad) oli täielikult võimude kontrolli all, said eesti kunstnikud toimetada oma tegemisi kuni 1930-ndate alguseni enamjaolt eriliste piiranguteta. «Kui totalitaarsed riigid kasutasid huumori hävitavat potentsiaali täisvõimsusel oma eesmärkide saavutamiseks, siis Eesti oli karikaturismiga seoses palju demokraatlikum.»

Doktoritöö pealkiri on «Иллюстрированный «враг»: образ русского «врага» в печатных изданиях межвоенной Эстонии« («Illustreeritud vaenlane: vene vaenlase kujund Eesti sõdadevahelises meedias») ja selle avalik kaitsmine toimub 20. jaanuaril algusega kell 12 TLÜ auditooriumis M-648 (Uus-Sadama tn 5). Töö juhendaja on TLÜ vanemteadur Aurika Meimre, oponendid Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov ja Norra Arktika ülikooli professor Andrei Rogatschevski.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles