Sotsiaalministeerium: pikalt ette valmistatud pensionimuudatustes pole midagi ootamatut

FOTO: Priit Simson / Postimees

Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on eile valitsuskabinetis arutlusel olnud pensionisüsteemi muudatused sündinud põhjaliku analüüsi tulemusel ja neid on ka juba eelmisele valitsusele korduvalt tutvustatud.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Katre Pall ütles Postimehele, et pensionisüsteemi muudatused, mis on sündinud põhjaliku analüüsi ja kaasamise tulemusel, ei ole midagi ootamatut.

«Riiklik pensionikindlustuse seaduski näeb ette, et valitsus analüüsib iga viie aasta järel riiklike pensionide arvutamise süsteemi mõju pensionisüsteemi rahalisele ja sotsiaalsele kestlikkusele. 2010. aastal jõustunud seadusemuudatusega on valitsusele antud ka ülesanne analüüsida vanaduspensioniea mõju pensionisüsteemi kestlikkusele ning teha vajadusel ettepanekud selle muutmiseks või paindliku pensioniea kehtestamiseks,» ütles ta.

Huvirühmadega on muudatuste ettevalmistamiseks tema sõnul koostööd tehtud 2015. aastast. «Ka eelmisele valitsusele jõuti vanaduspensioni jätkusuutlikkuse analüüsi tutvustada vähemalt kahel korral,» lisas Pall.

2010. aasta kevadel võttis riigikogu vastu palju vaidlusi tekitanud seaduse, mis tõstab pensioniea 2026. aastaks 65 eluaastani. Toonane Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) valitsus põhjendas pensioniea tõstmist vajadusega kindlustada pensionide adekvaatne tase ja süsteemi jätkusuutlikkus ning leevendada tööturul aktiivse elanikkonna vähenemisega kaasnevat tööjõupuudust.

Sama seadus pani valitsusele kohustuse koostada 2019. aastaks analüüs pensioniea tõusu mõjust pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning esitada vajadusel riigikogule ettepanek pensioniea muutmiseks või paindliku vanaduspensioniea kehtestamiseks.

Analüüsi koostamine algas 2015. aasta kevadel ja sama aasta juunis kogunes sotsiaalministeeriumi eestvedamisel vanaduspensioni jätkusuutlikkuse edendamise juhtrühm, kes arutas pensionikindlustuse eesmärke. Kohtumisest võtsid osa Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni, sotsiaalkindlustusameti, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni, Eesti Üliõpilaskondade Liidu, riigikantselei, Eesti Naisliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi esindajad.

Pärast huvirühmadelt tagasiside saamist koostasid sotsiaal- ja rahandusministeerium pensionianalüüsi, mida arutati huvirühmadega sama aasta detsembris pensioniseminaril. Üritusel arutati ka analüüsi muudatusettepanekuid.

Valitsuse ette jõudis pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs eelmise aasta septembris ning novembri alguses otsustas toonane Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja IRLi valitsus siduda pensioniea oodatava elueaga ja võimaldada inimestel ise valida, millal pensionile jääda. Pensionireformi arutati sotsiaalpartneritega ka mõttekojas Praxis ja koos Eesti Koostöö Koguga korraldatud konverentsil «Pension 2050».

Samal ajal algasid Keskerakonna, SDE ja IRLi koalitsiooniläbirääkimised, kus juba esimestel päevadel toetati pensionireformi elluviimist. Sama lubadus jõudis ka 21. novembril allkirjastatud koalitsioonilepingusse.

«Viime läbi pensionireformi, mis arvestab Eesti tööealiste inimeste vähenemist ning vanemaealiste arvu kasvu. Tulevikus seome pensioniea oodatava keskmise elueaga, võimaldame valida endale sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või pensioni maksmise peatada,» seisis koalitsioonileppes. Lisaks lubas uus koalitsioon suurendada riikliku pensioni baasosa ja vähendada palgakomponendi osakaalu, et kujundada pensioni esimesest sambast eakatele solidaarsem ja võrdsem sissetulek.

Uus valitsus arutas teemat esmakordselt eile, mil tehti ka põhimõttelised otsused: minna edasi vanaduspensioni muudatustega ning muuta pensionivalemit. Lisaks paindlikule pensionile ja alates 2027. aastast pensioniea sidumisele oodatava keskmise elueaga hakkab esimese samba pensioni suurus edaspidi sõltuma töötatud ajast, teatas valitsus.

Valitsuse istungile peaks vastav eelnõu jõudma hiljemalt järgmise aasta esimeses kvartalis.

Tagasi üles