Natuke enam kui aasta eest alanud koostöö Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Chisinau erakorralise meditsiini haigla vahel tõi sel nädalal Moldova arstid ja õed taas Tartusse.
Moldova spetsialistide eesmärk on luua oma haigla juurde infektsioonikontrolli teenistus, kuna meditsiinis sõltub erakordselt palju sellest, kuidas haigla töötajad igapäevaselt käituvad. Tartu on see koht, kus nad käivad snitti võtmas.
Seekord on moldovlaste gruppi kuuluval kolmel arstil näiteks väga kindel siht: perioperatiivne antibakteriaalne profülaktika ehk lühiaegne, operatsiooni eel, selle ajal või vahetult pärast seda tehtav profülaktiline antibiootikumiravi.
Samuti on nende tähelepanu keskpunktis jäätmekäitlus haiglas, see tähendab, kuidas jäätmeid sorteerida, koguda ja utiliseerida ning sterilisatsioon ehk kuidas instrumente pesta ja steriliseerida.
«Üks asi, mida eestlased oskavad teha, see on töö,» märkis Olga Pinteac.
Vahepealse aasta jooksul on aga ka Tartu Ülikooli Kliinikumi arstid Chisinau erakorralise meditsiini haiglat mitu korda külastanud ning näiteks kätehügieenikoolitusega said tartlased Moldovas suurteks staarideks, kuna sündmust kajastati kolmes telekanalis.
Viimasel Moldova visiidil tegid kliinikumi arstid Chisinau erakorralise meditsiini haigla kolmes osakonnas aga antibiootikumide kasutamise uuringu. Selleks valiti reanimatsiooniosakond, intensiivravi ning ortopeediaosakonnad ning analüüsiti ühtekokku 86 patsiendi haiguslugu. Kliinikumi infektsioonikontrolliteenistuse direktor Matti Maimets viis läbi ka seminari, kus arutati läbi nii antibakteriaalsete preparaatide valik, manustamise viisid ja aeg, annustamine ja selle kestus.
Kõige tulisem diskussioon tekkiski manustamise kestuse ja annustamise üle ning see on valdkond, mistõttu moldovlased nüüd taas Tartus olid.
«Asjaosalised on olnud rahul ning tegelikult on nad oma haiglas juba väga palju korda saatnud,» rääkis kliinikumi avalikkusuhete juht Kristi Tael.
Ta tõi näiteks ühe õe, Tatiana Stratani, kes viibis eelmise aasta talvel kliinikumis terve nädala ning tundis erilist huvi sterilisatsiooniosakonna töö vastu. Pärast pakkus ta oma koduhaiglas õhinapõhiselt just sealse sterilisatsiooniosakonna käimalükkajaks ning nüüd on tast saanud selle osakonna vanemõde.
Kristi Tael lisas, et kõige suurem asi on Moldova kolleegide mõtteviisi muutus, mis selle koostööga on saavutatud.
«Mõtteviisi ei saa muuta mitte ainult loengutega, vaid sellega, mida inimesed ise oma silmaga näevad – kliinikumis me ka teeme nii, nagu loengus räägime,» kirjeldas ta. «Meil ongi käte desinfitseerimisvahendid koridorides ja palatites ning me tõepoolest kasutame neid ning me julgustame ka patsiente ja külastajaid seda tegema.»
Eile leidis Ahhaas aset ettevõtmise «Arstiabi kvaliteedi arendamine Moldovas» senist tööd kokkuvõttev seminar, mida külastas ka Moldova suursaadik Eestis Inga Ionesii.
Partnerhaigla ülemõde Olga Pinteaci sõnul said nad sel nädalal näha, uurida ja küsida nii palju, kui vähegi tahtsid. Nad on Pinteaci sõnul väga tänulikud selle eest, et kui neil on oma haiglas üles kerkinud küsimusi, siis on Tartu Üliooli Kliinikumi õed Tiina Teder ja Ljuda Linnik nendega olnud kohe nõus Skype´i vahendusel suhtlema ja igapäevaseid probleeme lahendama.
«Üks asi, mida eestlased oskavad teha, see on töö,» märkis Olga Pinteac.
Kristi Taela sõnul on kliinikumi spetsialistid jaganud teadmisi nüüd juba 650 Moldova kolleegile.
Ettevõtmist rahastab Eesti välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.