Leppik: see pole maailma muutev revolutsioon

Kuigi avalikkusele tuli valitsuse konkreetne plaan pensionisüsteemi muuta üsna ootamatuna, ütleb praeguse, juba pea 15 aastat kehtiva süsteemi üks loojatest, sotsiaalteadlane Lauri Leppik, et sellist muudatusvarianti on tegelikult kaalutud juba poolteist aastat. «Tõsi, see, millisele otsusele valitsuskabinet alternatiivide valimise ja kaalumise juures jõuab, oli kuni eilse päevani teadmata,» märkis ta.

-Milliseid variante pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks muutmiseks on veel arutatud ja mis oleks teie hinnangul olnud parem variant?

Tükk aega on analüüsitud võimalusi, kuidas vähendada riikliku pensioni sõltuvust inimeste töötasust. Küsimus on olnud, kuidas ja kui palju. On analüüsitud, kas suurendada rohkem pensioni baasosa (mis on praegu üle kolmandiku kahe samba pensionist – toim) osatähtsust. Ka praegu tõuseb pensionis kiiremini kõigi jaoks võrdne baasosa võrreldes ülejäänud, palgast sõltuva pensioniosaga. Baasosa ehk solidaarne osa pensionist indekseeritakse (mida igal aastal riiklike pensionide tõstmisel tehakse – toim), korrutatakse läbi 1,1ga, ülejäänud, palgast sõltuva osa aastahinne korrutatakse aga 0,9ga. Seega on solidaarne osa pensioni esimeses sambas tasapisi suurenenud.